Kuidas kaitsta end välismaal juhtuvate õnnetuste tagajärgede eest?
Aastal 2022 reisisid üle 15-aastased Eesti inimesed välismaale üle miljoni korra. Kuigi populaarseimad reisisihtkohad on lähedal asuvad Soome, Läti ja Rootsi ning soojadest maadest Türgi ja Itaalia, käiakse aina enam ka väga eksootilistes paikades.
Üha sagedamini pannakse reisiplaan kokku omapäi. Puhkamise ja maade avastamise kõrval tegeldakse tihti ka spordi- ja huvialadega, nagu surf, mäesuusatamine, matkamine. Kui muidu hoolitseb reisil tabanud terviserikke või õnnetuse tagajärgede eest ravikindlustus, siis mis juhtub, kui eksootilises riigis või mägedes tabab tõsisemate tagajärgedega tervisemure, millest taastumine jätkub pikemalt ka kodumaal?
Aeg-ajalt kuuleme meediast, kuidas ühel või teisel eestlasel on juhtunud välismaal mõni ränk õnnetus. Avalikkuse ette jõuavad tavaliselt juhtumid, kus inimesel pole reisikindlustust ning ta vajab abi meditsiinikulude tasumisel. Need summad võivad ulatuda mitmekümnetuhande euroni. Raskeid õnnetusi juhtub aga sagedamini, kuid kõigist me ei kuule, kuna õigel ajal sõlmitud reisikindlustus katab inimese ravikulud ja piisava kindlustussumma korral ka väga kalli meditsiinilise transpordi kodumaale. Mis kannatanutest edasi saab? Niivõrd raskete õnnetuste või reisil välja löönud haiguste tagajärjel on inimene tihtipeale ka kodumaale naastes pikemat või lühemat aega töövõimetu.
Reisikindlustus katab ravikulud välisriigis
Reisikindlustus katab välisriigis osutatud ja meditsiiniliselt põhjendatud kiireloomulise raviga seotud kulud, mis on tekkinud välisriigis saadud vigastuse või haigestumise tagajärjel. ”Reisikindlustus aga ei kata Eestis edasi osutatud raviteenuste kulusid. Seega, kui keegi saab reisil viibides raskelt viga või haigestub, nii et ta ei saa enam raske terviserikke tõttu tööle tagasi naasta, on vajalik elukindlustuse olemasolu,” räägib Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann.
Elukindlustus ei kata reisilt naastes edasisi meditsiiniabi kulusid, vaid kindlustatule makstakse kindlustusjuhtumi korral välja lepingus kokkulepitud summa. See tähendab, et kui inimesel ei ole raske vigastuse või haiguse tõttu võimalik edasi töötada ja Töötukassa on talle määranud puuduva töövõime vähemalt 12 kuuks, makstakse talle elukindlustuslepingu alusel kindlustushüvitisena kindel summa.”
See on suureks toeks, kui inimesel on vaja kallist ja aeganõudvat taastusravi, kodu ümber organiseerida või hoopis katta igapäevakulusid, kuna raske terviserike ei võimalda mõnda aega töötada,” selgitab Reinmann.
Puuduva töövõime tõttu maksis Swedbank eelmisel aastal hüvitist 31 inimesele summas üle 1,1 miljoni euro. Kahjuks tuleb reisidel ette ka surmajuhtumeid. Sellistel puhkudel on reisikindlustus abiks hukkunu või tema urni kodumaale toimetamisel, kuid pärast seda peavad hukkunu lähedased ise hakkama saama. ”Elukindlustus pakub selliste väga kurbade sündmuste korral rahalist abi lähedastele ja perekonnaliikmetele,” sõnab Reinmann. Näiteks eelmisel aastal maksis Swedbank pea 50 surmajuhtumi kohta välja 1,5 miljonit eurot hüvitist. Peamiseks surma põhjuseks olid südameveresoonkonnahaigused, mis kahjuks löövadki sageli välja ootamatult, aega ja kohta valimata.
Traumakindlustus aitab ka kergemate õnnetuste korral
Õnneks on võrdlemisi harvad olukorrad, kui inimene kaotab reisil õnnetuse tagajärjel töövõime vähemalt 12 kuuks või hukkub. Küll aga juhtub õnnetusi, mille tõttu vajab inimene mõne nädala või kuu pikkust taastumisaega enne tööle naasmist. ”Luumurdude või muude traumade korral võib lisaaeg taastumiseks olla väga vajalik selleks, et vältida hilisemaid tervisevaevusi. Selle jaoks on elukindlustuse juurde võimalik valida traumakaitse. Sõltuvalt vigastuse astmest makstakse kindlustusvõtjale välja lepingus kokku lepitud hüvitis,” lisab Reinmann.
Eelmisel aastal maksti Swedbankis traumakaitse hüvitist välja rohkem kui 1700 korral summas üle 860 000 euro. Tasub siiski teada, et teatud tingimuste rikkumisel ei pruugi inimene hüvitust saada. See puudutab näiteks õnnetusjuhtumeid, mis on seotud alkoholi tarbimisega või muude ohtlike tegevustega. Kõik välistused on aga alati lepingutingimustes kirjas ja seega välditavad.
Reisile minnes on kasulik hinnata erisuguseid olukordi ning mõelda oma tervise, heaolu ja lähedaste peale. Peale reisi kestuse tasub mõelda ka sellele, mis saab siis, kui reisil juhtunud õnnetus takistab edasist elu ja tööd kodumaal. Reisi- ja elukindlustus on teineteist täiendavad kaitsed, mis tulevad appi raskemate õnnetuste ja haiguste korral. Üks tuleb appi välismaal olles, teine pakub tuge Eestisse naastes.
