Millega arvestada reisides, kui kuumakraadid kerkivad kõrgustesse?

Olukorras, kus puhkajate meelispaiku Lõuna-Euroopas räsivad kuumalained, tasub pigem jaheda kliimaga harjunud Eesti inimestel oma reisiplaanid hoolikalt läbi mõelda. Mida pakkida kohvrisse ja kuidas plaanida reisikava, et kuuma käes ohutult puhata?

Kui näiteks Aasiasse, Aafrikasse või Lõuna-Ameerikasse reisides osatakse harjumatu kliimaga rohkem arvestada, siis Euroopasse minekut võetakse vabamalt ning tihtipeale ei arvestata ohtudega. Näiteks Kreekas on sellesuvise turismihooaja jooksul läinud kaduma või leitud surnuna üle kümne mägedesse matkama suundunud välisturisti. Samuti on riik kimpus kümnete maastikupõlengutega, mis mõjutavad küll enamasti kohalikke, ent on vahel sundinud ka turiste evakueerima. Veelgi enam – juuni lõpus tabas suur elektrikatkestus Montenegrot, Bosniat, Albaaniat ja suurt osa Horvaatia rannikust, mistõttu lakkasid konditsioneerid töötamast.

Need juhtumid näitavad, et kuumalained võivad olla ootamatud, raputada pikalt planeeritud reisikava ning kujutada ohtu reisijate tervisele. Jagame viit nõuannet, mida võtta arvesse reisikava koostamisel ja piletite soetamisel.

1. Väldi matkamist keskpäeval

Kreekas toimunud õnnetud juhtumid on toonud välja võõras kliimas ja paigas matkamisega kaasnevad ohud. Päevadel, kus on põhjust eeldada väga kõrgeid kuumakraade, tasub vältida matkamist kõige kuumemal ajal ehk lõuna ajal. Samuti tasub lühendada oluliselt planeeritud marsruuti või suunduda matkale vaid siis, kui ollakse kindlad enda tervises, võimetes ja oskuslikus ettevalmistuses. Mõistlik on  vältida üksi matkamist ning leida endale asjalik matkakaaslane. Peakate, päikesekaitsekreem ja piisav vedelikuvaru on vägagi asjakohased ka linnakeskkonnas, kuid matkal lausa hädavajalikud.

Linnareisil tasub kindlasti kaaluda kohalike stiilis siesta ehk lõunapausi pidamist. Kehal võiks lasta sihtriigi olude ja välistemperatuuriga harjuda aegamisi, mistõttu on tark vältida kohe esimesest päevast alates tundide kaupa kõrvatavas kuumuses liikumist. Linna avastamine võiks võimalusel jääda pärastlõunasesse või õhtusesse aega, kus temperatuur on leebem ja vabas õhus viibimine nauditavam ja turvalisem.

2. Hoia eluruumid ja auto jahedana

Selleks, et vajadusel kuuma eest hotelli või rendikorterisse puhkama suunduda, tasub eluruumid hoida jahedana. Broneerides majutuskohta kevadisel ajal Eestis viibides, võib konditsioneeri tähtsus kergesti ununeda, kuid kuumalaine ajal on see tõeline elupäästja.

Kui majutuskohas ei ole konditsioneeri, tuleks aknad avada ajal, mil õues on õhk jahedam kui toas ehk hommikuti, õhtuti või öösiti, kui elukoht asub turvalises paigas. Balkani riikides toimunud elektrikatkestus näitas, et paraku ei saa alati loota ka konditsioneeri abile, mistõttu tuleks varuda elukohta vett ning käia soovi korral jahutava duši all. Mõistagi tasub end alati kurssi viia ka kohalike hädaabinumbritega, et kehva enesetunde korral mobiilse interneti puudumisel kiiresti abi otsida. Nii nagu Eestis, kehtib ka mujal Euroopas ühtne hädaabinumber 112.

3. Jälgi transpordi ja majutuse tingimusi

Paratamatult võib juhtuda, et kuumalaine levib ootamatult just sinu reisisihtkohta ning sageli on sellisel hetkel keeruline ja kallis reisiplaani muuta. Kõige tõenäolisemad on kuumalained mõistagi suvekuudel. Arvesta sellega reisi broneerides ning kui tead, et sa ei talu kõrgeid soojakraade, eelista võimalusel reisida soojale maale kevadel-sügisel, kui kliima on mahedam.

Sageli pakuvad transpordiettevõtted võimalust valida küll kallima hinnaga, ent seevastu paindlikemate tühistamis- ja muutmistingimustega pileteid. Samuti saab otsida majutust, mis lubab paindlikult enne reisi kuupäevi muuta. Vahel võib paindlikkuse eest makstav kõrgem hind end kuhjaga ära tasuda.  

4. Kindlusta tagala ja tervis

Ehkki alati on mõistlik veenduda, et Euroopa reiside ajal oleks rahakotis ka Euroopa ravikindlustuskaart, siis pea meeles, et see ei kata kõiki vajamineva arstiabiga seotud kulutusi. Kehtiva ravikindlustuskaardiga pakutakse teistes riikides arstiabi võrdsetel tingimustel kohalike inimestega. See tähendab, et kui sihtriigi kodanikud peavad maksma näiteks omaosaluse, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu ja muude kulude eest ise, siis peab seda tegema ka Eesti turist. Swedbanki reisikindlustuse valdkonna juht Aleksei Žemkov rõhutab, et reisikindlustus on kuumalainete ajal kõige kindlam kaitse terviserikete, aga ka reisitõrgetega seotud rahaliste kulude katmiseks.

Tema sõnul tasub enne puhkust kindlasti kaaluda reisikindlustuse soetamis, sest haiguste või traumade ravimine välismaal võib olla rahaliselt väga koormav. Mõnel juhul on kulud ulatunud isegi 150 000 euroni, sõnab Žemkov. “Eriti suurte kuludega tuleb arvestada siis, kui inimesel läheb tarvis eritransporti, näiteks helikopterit. Seetõttu on Swedbank meditsiiniabikindlustuse hüvitise limiidiks kuni 750 000 eurot, mis katab kiireloomulise raviga seotud kulud. Reisitõrke-, pagasi- ja isiklike asjade kindlustuse saab iga reisija valida vastavalt endale sobivas summas. Reisitõrkekindlustus on ka abiks juhtudel, kui regulaarliinil sõitev transpordivahend hilineb või ei välju näiteks ilmaolude või loodusõnnetuse, tehnilise rikke, liiklusõnnetuse, ootamatu liiklusummiku, teesulu või ümbersõidu tõttu.

Swedbank Gold ja Platinum krediitkaardi omanikel tasub meeles pidada, et kaardiga kaasneb reisikindlustus, mille kaitse laieneb peale omaniku ka temaga koos reisivale abikaaslasele või elukaaslasele, alaealistele lastele ja lastelastele. „Reisi planeerides võiks aga üle kontrollida, kas kaardiga kaasnevad hüvitiste limiidid on tehtud kulutuste katmiseks piisavad ning vajadusel soetada juurde lisakindlustus,“ soovitab Žemkov.  

5. Eelista konditsioneeriga rendiautot

Kui lähed reisile oma sõiduvahendiga või plaanid sihtriigis võtta rendiauto, tasub eelistada sõidukeid, millel oleks toimiv konditsioneer. Samuti võiks enne pikemat autoreisi lasta teha sõidukile tehniline kontroll või veenduda, et autos oleks piisavalt konditsioneeri täitegaasi. Ühelt poolt on see vajalik hea tervisliku seisundi ja heaolu hoidmiseks, ent teisalt on uuringud näidanud, et temperatuur sõidukis mõjutab ka sõidukijuhtide kognitiivseid võimeid ning ebameeldivalt kõrged kraadid tekitavad uimasust, unisust ja nõrkust. Sõites autoga võõras keskkonnas ning lisades valimisse ka kõrge kuumuse, on igati loomulik, et sagenevad ka liiklusõnnetused.

Žemkovi sõnul on tark jälgida sihtriigis autot rentides, et reisijail oleks olemas ka rendiauto kaskokindlustus. „Sagedastel rendiauto kasutajatel on hea teada, et näiteks Swedbank Platinum krediitkaardi reisikindlustus sisaldab ka rendiauto kaskokindlustust,“ lisab ta.