Puugihaigused võivad võtta nii tervise kui sissetuleku

Soojade ilmadega saabumisega ärkab ka loodus ning sealsed elanikud. Kaunilt tärkava roheluse sees hakkavad end taas aktiivselt liigutama aga ka tegelased, kellega kokku puutuda ei soovi. Näiteks on juba alanud puugihooaeg ning taas levivad ka nende poolt kantud borrelioos ja entsefaliit.

Kuigi puugihaigustest räägitakse sageli, jäävad tihti tähelepanuta nende haiguste tõsised ning pikaajalised tagajärjed. Raskematel juhtudel võib puugihaigus viia koguni püsiva töövõimetuseni. Seetõttu on oluline teada, millist ohtu puugid kujutavad ja kuidas end nende eest kaitsta.

Puugid muutuvad aktiivseks juba varakevadel, kui õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 5–7 kraadi. Kuigi puugid ise haigusi ei põe, kannavad nad edasi viiruseid ja baktereid, mis võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Eestis on levinumad puugihaigused bakteriaalne puukborrelioos ja viiruslik puukentsefaliit – terviseameti andmetel registreeriti neid mullu vastavalt 3843 ja 138 korral.

Kui puukentsefaliidiviirus võib üle kanduda inimese organismi üsna kiiresti – juba mõne tunniga –  siis borrelioosinakkuse saamiseks kulub enamasti 1–2 ööpäeva. Lisaks puugihammustusele võib viirus edasi kanduda ka nakatunud looma piimaga, mistõttu võib puukentsefaliidi saada ka pastöriseerimata piima või piimatooteid tarvitades.

Väike putukas võib teha suurt kahju

Meliva üldarst Sandra Undla selgitab, et kuigi kõnealuseid haiguseid levitab sama putukas, siis on nende olemus ja haiguskäik vägagi erinevad. Puukborrelioosi varajasteks tunnusteks on palavik, peavalu, lihas- ja liigesevalud ning väsimus. Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on aga vähemalt 5-sentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis tekib puugihammustuse kohale 1-4 nädala jooksul. „Kui borrelioos jääb ravimata, võib see põhjustada ka närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi. Haigust saab ennetada vaid puugihammustusi vältides, vaktsiin borrelioosi kaitseks puudub,“ märkis dr Undla.

Kui puukborrelioosi kulg ongi tihti piiratud gripilaadsete sümptomitega, siis entsefaliidi kulg võib olla oluliselt raskem. „Ka puukentsefaliit võib avalduda alguses grippi meenutavate sümptomitega: palaviku, pea- ja lihasvaludega, mis mööduvad nädala jooksul. Umbes kolmandikul juhtudest järgneb sellele ka haiguse teine faas, mille jooksul võib viirus tungida ajju ning kahjustada kesknärvisüsteemi. Sellisel juhul võivad sümptomiteks olla kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine ja uimasus,“ sõnas ta.

„Puugihaigus võib seega tähendada rohkemat kui vaid mõnepäevast halba enesetunnet – mõnel juhul kestab paranemine ja tüsistustest taastumine kuid. Eriti ohtlik on puukentsefaliit, mis võib põhjustada erinevaid tüsistusi, näiteks kõne- ja koordinatsioonihäireid, probleeme mäluga, jäsemete halvatust või peavalusid. Raskematel juhtudel vajavad patsiendid haiglaravi, mõnikord isegi intensiivravi ja juhitavat hingamist,“ ütles dr Undla.

Ainus tõhus kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine, spetsiifiline ravi selle haiguse vastu puudub, erinevalt borrelioosist, mille raviks kasutatakse antibiootikume.

Siiski nentis dr Undla, et ka edukalt ravitud haigus ei pruugi tähendada kiiret naasmist igapäevaellu, sest lõplik taastumine puugihaigusest võib võtta nädalaid või lausa kuid. „Haiguse raskema kulgemise korral võib inimene vajada pikka taastumisaega ning isegi kui haigusest tervenetakse, võivad jääda tüsistused, mis mõjutavad elu veel mõnda aega,” sõnas ta.

Kuidas kaitsta end võimaliku töövõimetuse vastu?

Raskem haigestumine ja sellest taastumine võib kaasa tuua pikaajalise töövõimetuse. Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni sõnul mõeldakse töövõime kaotuse riskile sageli alles siis, kui midagi tõsist on juba juhtunud. „Tõsine haigus ei mõjuta ainult tervist, vaid võib tähendada ka sissetuleku järsku kadu. Kui töövõime kaob ajutiselt või halvemal juhul jäädavalt, võib see oluliselt raskendada igapäevaste kuludega hakkama saamist – eriti kui haigestunu sissetulek on perele kriitiliselt oluline,“ ütles ta.

Reinmanni sõnul tasub seega mõelda erinevatele võimalustele, mis aitavad ootamatuid rahalisi riske maandada, näiteks säästude kogumisele. Teine võimalus on teha elukindlustus, mis aitaks ootamatu, üle 12 kuu kestva töövõime kaotuse või surmajuhtumi järgselt katta pere püsikulud ja muud finantskohustused. „Hüvitist makstakse juhul, kui inimesel on raske haiguse tõttu määratud Eesti Töötukassa poolt puuduv töövõime ning ta ei saa enam pikaajaliselt tööl käia. Kui elukindlustus on seotud kodulaenuga, tasub kindlustusandja töövõime kaotuse korral laenujäägi, kas osaliselt või täielikult pangale tagasi, vastavalt lepingus kokkulepitule,“ selgitas ta.

Reinmann lisas, et Swedbanki elukindlustuse töövõime kaitse kehtib märksa laiemalt kui puukide tekitatud haiguslood. „Töövõime kaitse ei ole haigusgruppidega piiratud. Teisisõnu – kui Töötukassa on määranud isikule puuduva töövõime ning lepingutingimuste kohaselt pole tegemist välistusega, siis saab inimene hüvitist. Olgu tegemist vähkkasvajaga seotud haigusega, puukide põhjustatud probleemide, vaimse tervise murede või sootuks muu haigusega, mis on tekitanud pikaajalise töövõimetuse.“

Möödunud aastal hüvitas Swedbanki elukindlustus kokku 2011 kahjuavaldust, mille summa ulatus kokku enam kui 4,5 miljoni euroni. Töövõime kaotuse kaitse alla läinud juhtumite suurim ühekordne väljamakse ulatus pea 150 000 euroni.

Faktikast: Kuidas end puukide eest kaitsta?

• Kanna looduses pikkade varrukatega heledaid riideid.
• Kasuta putukatõrjevahendeid.
• Pärast looduses viibimist kontrolli üle kogu keha (eriti põlveõndlad, kael, kubemepiirkond ja kõrvatagused)
• Kui leiad puugi, eemalda see võimalikult kiiresti pintsettidega, vältides puugi pigistamist.
• Vaktsineeri end puukentsefaliidi vastu.
• Pikaajaliste tervisehädade osas pakub südamerahu kindlustus!

Kindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.