Spordivigastus ei hüüa tulles – kuidas end ootamatuste vastu paremini kaitsta?
Käes on Swedbanki Tallinna Maratoni nädalavahetus, mis toob pealinna tänavatele kümned tuhanded jooksuhuvilised. Eesti spordiregistri andmetel on aga jooksmise kõrval populaarseimad spordialad jalgpall ja korvpall, mida harrastab regulaarselt vastavalt ligi 25 000 ja 9000 inimest. Statistika kohaselt on just neil spordialadel ka kõrgendatud spordivigastuste oht, mis võib kaasa tuua pika taastumisaja ja ootamatud kulutused.
Spordivigastused jagunevad üldiselt kaheks: akuutsed ja kroonilised vigastused. Kui esimene viitab ootamatule traumale, siis teine on tekitatud ülekoormusest, selgitab Meliva vastutav füsioterapeut Siret Täks. „Kui jooksed kellegagi kokku, libised ja kukud, hüppad ja maandud vildakalt, siis on tegu etteaimamatute traumadega, mis võivad lõppeda põrutuste, väänamiste, rebendite või vahel ka luumurdudega,“ ütles ta. „Samas, kui teha ühte ja sama liigutust mitukümmend korda päevas ning mitmeid päevi järjest ilma puhkuseta, siis see tekitab omakorda ülekoormuse ja valu kasutatavates struktuurides.“
Mida teha spordivigastuse korral?
Täks selgitas, et kuna akuutsed ehk ägedad vigastused on põhiliselt tekitatud välistest jõududest ja äkilistest liikumismustritest, on need eriti levinud kontakt- ja pallimängudes. „Märkimisväärselt tuleb vigastusi ette näiteks korvpallis ja jalgpallis, kus esineb sagedasi hüppe- ja põlveliigese vigastusi,“ sõnas ta. „Lisaks esineb jalgpallis veel palju reie tagumiste lihaste ülevenitusi ja kergemaid rebestusi ning korvpallurid seisavad tihti silmitsi sõrmedega seotud traumadega.“
Täks märkis, et iga spordivigastus tuleb korralikult välja ravida, vastasel juhul on oht, et sellest võib omakorda kujuneda ülekoormusvigastus. See, kui pikalt traumast taastutakse, sõltub vigastuse raskusastmest ning inimese enda taastumiskiirusest. „Oluline on vigastatud kehaosaga koheselt tegeleda. Kergemate vigastuste korral tuleks esmalt vältida edasisi kahjustusi ja vajadusel kaitsta vigastatud piirkonda. Tõsisema trauma kahtluse korral tuleks kindlasti pöörduda meditsiinilise abi saamiseks spetsialisti poole,“ kirjeldas ta.
Ennetus on parem kui ravi
Mõistagi ei saa spordivigastusi alati vältida, kuid nii mõndagi saab teha, et vigastusi ära hoida. Täks tõi välja, et parimaks ennetuspraktikaks on kombinatsioon korralikust ettevalmistusest ehk spordispetsiifiliste oskuste lihvimine, mitmetahuline lihastreening ja vastav taastumine. „Tähtis on ka teada ning arvestada oma keha võimetega. Samuti tasub investeerida kvaliteetsesse spordivarustusse, mis keha sportimise ajal toetab,“ lisas ta.
Kui aga vigastus siiski tekib, võib taastumisaeg olla pikk ja tuua kaasa erinevaid kulutusi. Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann ütles, et kuigi spordiga tegelemine aitab suures plaanis tervist hoida, kaasneb aktiivse eluviisiga paratamatult ka suurem vigastuste risk.
„Kindlustuse poolel näeme neid juhtumeid tegelikult päris tihti. Võtame näiteks jalgpalli – kui inimene murrab palli mängides sääreluu, siis sellest taastumine ja ka tööle naasmine võib kesta nädalaid. Taolises olukorras on traumakindlustuse olemasolu suureks abiks,“ sõnas Reinmann.
„Traumakaitse tingimuste kohaselt on sääreluu murru eest tänase seisuga ette nähtud 1400 eurot, millele võib operatsiooni vajaduse korral lisanduda 600 eurot ja iga haiglaöö eest veel 150 eurot. Hüvitised sõltuvad konkreetsest vigastusest ning need on erinevad,“ selgitas Reinmann.
Ta lisas, et tuleb siiski tähele panna, et professionaalsel tasandil spordiga tegelemise puhul antud kaitse ei kehti. Möödunud aastal maksis Swedbanki kindlustus traumakaitse hüvitisi välja kokku 876 000 euro eest, millest 16 protsenti moodustasid spordivigastustega seotud kahjud.
Tasuta elukindlustus Tallinna Maratonil
Sel nädalavahetusel toimuval Tallinna Maratonil on aga spordisõbrad juba vigastuste ohu vastu kindlustatud – nimelt jätkab Swedbank eelmisel aastal alustatud traditsiooni ning kindlustab taas kõik maratonil osalejad tasuta. Tasuta elukindlustus kehtib 12.–14. septembrini kõigil Swedbanki Tallinna Maratoni distantsidel, välja arvatud virtuaaljooksud. Kindlustus kehtib sealjuures ka välisriigist maratonile osalema tulnud jooksjatele.
Elukindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE. Kindlustusseltside agendina tegutseb Swedbank AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
