Suvekodu vajab samaväärset kaitset nagu igapäevane elukoht

Olgugi et kalender näitab juba kevadet, pole päris kevadine soojus veel Eestimaale jõudnud. Enne suvehooaja saabumist tasub aga üle vaadata mitte ainult suvila terrassi seisukord või aiamööbli puhtus, vaid ka see, kui hästi on maakodu võimalike ootamatuste eest kaitstud.

Kuna suvekodudes viibitakse enamasti hooajaliselt, võivad esmapilgul väikestena tunduvad probleemid – nagu näiteks veeleke või järelevalveta jäänud vara – kasvada kiirelt kulukateks juhtumiteks.

Swedbanki kodukindlustuse valdkonna juht Liina Laks nentis, et just hooajavälisel ajal toimunud kahjustused on need, mida kõige sagedamini kevadel suvilasse minnes avastatakse. „Maakodudes ei elata igapäevaselt ning see tähendab, et mõned probleemid võivad jääda pikalt märkamata. Olgu tegu varguse, majja pääsenud metslooma tekitatud kahju või ka lõhkenud toruga, mis üle on ujutanud põrandad,“ selgitas ta.

Laksi sõnul on vargused suvilates üha sagedasemad kindlustusjuhtumid. Ka justiits- ja digiministeeriumi andmetel on varguste arv pidevalt tõusutrendis. Ainuüksi möödunud aastal registreeriti Eestis üle 14 800 varavastase kuriteo, mis on ligi tuhande võrra rohkem kui 2023. aastal.

Suvilasse kogunenud vara väärtust kiputakse aga tihti alahindama. „Kuigi suvekodu ise võib tunduda tagasihoidlik, koguneb sinna ajapikku tavaliselt palju erineva väärtusega tehnikat ja varustust – alates muruniidukitest kuni jalgrataste ja muu hobivarustuseni välja,“ sõnas Laks. „Need esemed jäävad pahatihti kaitsetult lahtistesse abihoonetesse, muutes need varastele lihtsaks saagiks.“

Laks rõhutas, et isegi kindlustatud esemete puhul on oluline pöörata tähelepanu nende hoiustamisele. Näiteks katab kindlustus kahju juhul, kui jalgratas on vahetu järelevalve all või lukustatud maaga püsivalt ühendatud objekti külge. Seega tasub alati veenduda, et väärtuslik vara oleks lukustatult ja turvaliselt hoiustatud.

Kuidas oma suvekodu kaitsta?

Suvekodu parem hoidmine algab lihtsatest ennetusmeetmetest. Kui omanik teab, et ei jõua pikema aja vältel suvilasse, tasub väärtuslikud esemed lukustada siseruumidesse ja käia maakodu siiski aeg-ajalt üle vaatamas. Eriti tasub kontrollida maja tehnosüsteeme, näiteks torustikku, elektri- ja küttesüsteemi, sest just nende rikke tõttu saavad alguse paljud ulatuslikud kahjustused.

Samuti võiks Laksi sõnul suvekodu ootamatuste vastu kindlustada. Tema sõnul käib see Swedbanki kindlustuses suuresti samadel põhimõtetel nagu püsiva elukoha puhul, kuid kindlustust valides tasub siiski tähelepanu pöörata sellele, kuidas erinevad kindlustuspakkujad suvekodusid käsitlevad.

„Mõned kindlustusandjad küsivad eraldi, kas tegemist on püsiva elukohaga või mitte ning sõltuvalt kasutusviisist võib muutuda nii kindlustusmakse kui ka kaitse ulatus,“ selgitab ta. „Swedbankis me suvilat ja igapäevast kodu ei erista – mõlemale kehtivad sama hinnatase ja põhimõtted.“

Kodukindlustuse leping hõlmab tavaliselt kolme kaitset: hoone-, koduse vara ja vastutuskindlustust. Viimase puhul katab kindlustus vastavalt kindlustustingimustele kahju näiteks ka siis, kui maakodu aias kasvav puu kukub tormiga naabri hoonetele või laps lõhub mänguhoos kõrvalasuva suvila akna.

Nagu juba mainitud, tasub suvekodu kindlustamisel esmalt hinnata, kui palju väärtuslikku vara seal tegelikult paikneb. Juhul, kui osa varast asub välitingimustes või kõrvalhoonetes tuleb sellega arvestada koduse vara summa valikul. „Aias asuvad esemed kuuluvad küll koduse vara kaitse alla, kuid seda kuni 25% koduse vara kindlustussummast. Näiteks, kui koduse vara summaks on valitud 10 000 eurot, siis aias ja kõrvalhoones olev vara on kindlustatud maksimaalselt 2500 euro ulatuses“ selgitas Laks. „Seetõttu on oluline, et kindlustussumma oleks ootamatuste korral piisav kogu suvekodu vara katmiseks,“ lõpetas ta.

Kodukindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.