Eesti kaupade ekspordikasv on pidurdunud
Eesti kaupade kogueksport augustis küll vähenes aastases võrdluses, kuid selle taga oli reekspordi ehk imporditud kaupade taasväljaveo vähenemine. Viimati vähenes Eesti kaupade kogueksport möödunud aasta augustis. Samas ei ole ka Eesti päritolu kaupade ekspordi üldpildis midagi rõõmustavat– see jäi eelmise aasta augusti tasemele. Kui vaadata käesoleva aasta kaheksat kuud kokku, siis suurenes Eesti kogueksport 7%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 4%. Reeksport on olnud väga volatiilne ja see võib ka eesolevatel kuudel kogueksporti tublisti mõjutada.
Eesti päritolu kaupadest olid ekspordis suurima positiivse mõjuga mineraalsete õlide ning piimatoodete väljavedu, samas kui suurima piduri ekspordikasvule panid raua ja terase, puittoodete ning puidutselluloosi väljaveo langus.
Suur mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine USA-sse
Riikide järgi domineeris ekspordikasvus Singapur, mille taga oli mineraalsete õlide väljaveo suurenemine. Singapurist suunatakse need tooted ilmselt edasi muudesse riikidesse. Kuigi Eesti päritolu kaupade eksport euroalale suurenes, jätkus augustis väljaveo langus Soome. Eesti eksport Soome on vähenenud juba alates ülemöödunud aastast ning võrreldes kahe aasta taguse ajaga oli see augustis 16% väiksem. Kuna Soome on Eesti suurim kaubanduspartner, on sellisel langusel ka oluline mõju kogu ekspordile.
Suurima negatiivse mõjuga Eesti päritolu ekspordile oli aga väljaveo vähenemine USA-sse, Hollandisse ja Suurbritanniasse. USA suunaline langus tuli peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo vähenemisest. Mobiilsideseadmete väljavedu USA-sse hakkas vähenema juba möödunud aasta novembris ja võrreldes möödunud aasta oktoobriga eksporditi tänavu augustis neid kaupu sinna lausa 24 korda vähem. Mobiilsideseadmete (5G seadmete) väljavedu ongi pikemas ajavõrdluses olnud volatiilne, samas peaksid need kaubad siiani olema vabastatud USA tollimaksudest.
Eestist ekspordi kaotatud turuosa euroalal kosub tasapisi
Mõnevõrra mõjutab jooksevhindades eksporti ka ekspordihindade langus, kuigi see mõju on väike. Olgugi et ekspordihinnad juulis ja augustis vähenesid, oli impordihindade langus suurem. Selle aasta esimese kaheksa kuuga on ekspordihinnad kasvanud sisse ostetud kaupade hindadest veidi rohkem, mis tähendab Eesti ekspordisektorile kaubandustingimuste paranemist.
Samas, kui võrrelda Eesti kaubanduspartnerite ekspordihindade muutust viimase nelja aasta jooksul, on need kasvanud kiiremini, kui näiteks Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Teisisõnu, Eesti töötleva tööstuse – peamise eksportiva majandusharu – keskmine hinnapõhine konkurentsivõime on halvenenud.
Eestist eksporditud kaupade osakaal euroala koguimpordis on küll viimase 10 ja 20 aastaga suurenenud, kuid selle turuosa viimane tipp jäi 2022. aasta algusesse. Kuigi eelmise aasta keskelt on näha turuosa uut paranemist, on see siiani veel veidi alla pikaajalist trendi.
Paranev välisnõudlus peaks lubama ekspordikasvu
Euroala ostujuhtide indeks näitab küll kosumist, kuid tuleks arvestada, et USA tekitatud kaubanduspinged maailmas ei ole veel täit mõju näidanud. Euroopa ettevõtete kasvu väljavaateid ei halvenda mitte ainult ekspordibarjäärid USA-sse, vaid ka suurenev konkurents Aasia riikidest.
Vaatamata sellele peaks Eesti suuremate Euroopa kaubanduspartnerite majandus ja ühes sellega nende nõudlus tasapisi paranema. Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja Saksamaal ootame järgmiseks aastaks veidi tugevamat majanduskasvu, mis peaks lubama ka Eesti ettevõtetel ekspordi suurendamist.
