Eesti majandus näitab aeglast kosumist
Statistikaameti kiirhinnanguna arvutatud Eesti teise kvartali SKP 0,5% kasv – nii aastases kui ka kvartali võrdluses – annab küll märku majanduse aeglasest paranemisest, kuid seda tuleks võtta väga esialgsena. Samas oli kasv üsna ootuspärane.
Mida varem SKP muutus avaldatakse, seda esialgsem ja ilmselt ka ebatäpsem see võib olla. Kui võrrelda viimasel kahel aastal kiirhinnanguga leitud Eesti SKP muutusi praegu andmebaasis olevatega, siis on vahe keskmiselt 0,7 protsendipunkti. Suurem erinevus kiirhinnangu ja täpsustatud arvestuse vahel tekkis möödunud aasta alguses, millest alates on see vahe suurenenud 0,9 protsendipunktini. Tänavuse aasta esimeses kvartalis ulatus vahe aga lausa üle 1 protsendipunktini. Samas teame, et isegi augusti lõpus avaldatavad täpsustatud SKP andmed pole veel kaugeltki lõplikud.
Kui hinnata Eesti majandusseisu üksikute majandusnäitajate kaudu, siis need viitavad aeglasele kasvule. Küll on aga olukord ebaühtlane. Töötleva tööstuse kui suurima kaupu eksportiva majandusharu tootmismaht suureneb aegamööda, kuid ekspordikasv esialgsetel andmetel teises kvartalis pidurdus. Samal ajal kiirenes energiatoodangu kasv. USA tollid Euroopa Liidust pärit kaupadele küll piiravad ekspordivõimalusi, kuid kokkuvõttes peaks eelmise aastaga võrreldes Eesti jaoks välisnõudlus sel aastal veidi paranema.
Jaekaubanduse ja eratarbimise roll
Kuigi jaekaubandusettevõtete müügimahu mõõdukas kasv teise kvartali esimesel kahel kuul jätkus, oli olukord koos sõidukite müügiga tublisti viletsam. Samuti süvenes teises kvartalis inflatsiooniga kohandatud Swedbanki kaardimaksete vähenemine, mis võib viidata jätkuvalt nõrgale eratarbimisele.
Ka teise kvartali kahe esimese kuu käibemaksu ja aktsiiside laekumise kasv oli püsivhindades varasemast veidi nõrgem. Eratarbimine on aga ligi pool SKP-st ning sellel muutusel on seetõttu suur mõju.
Kindlustunne ja tarbijate ootused
Kuigi majanduse üldine kindlustunne on eelmise aasta lõppu ja selle aasta algusesse jäänud põhjast paranenud, toimus teises kvartalis selle mõningane halvenemine. Selle taga olid peamiselt jaekaubandus ja teenused.
Küll aga toetab majanduskasvu intressimäärade langus. Nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenuportfelli kasv on tublisti kiirenenud, mis peaks olema alus ka investeeringute suurenemisele.
Kui mais prognoosisime selle aasta SKP kasvuks 1,2%, siis aasta esimese kvartali oodatust nõrgem tulemus võib seda kasvu allapoole tuua. Samas avaldab statistikaamet augusti keskel 2021.–2024. aasta SKP parandatud andmed, mis võivad mõjutada ka tänavuse aasta kasve ja seetõttu ka prognoosi. Swedbank avaldab oma järgmise majandusprognoosi augusti lõpus.
Rohkem majandusteemalisi artikleid leiad meie blogist.
