ehitus

Ehitussektor väljus langusest

Eestis tehtud ehitustööde maht pöördus teises kvartalis tõusule. Aastases võrdluses suurenes ehitusmaht 18%. Kuigi selle taga oli osaliselt eelmise aasta teises kvartalis toimunud ehitusmahtude langus ning sellest tulenev madalam võrdlusbaas, ületas maht ka kriisi-eelse aasta teist kvartalit 12% võrra.

Ehitusmahu kasvu toetas nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu suurenemine. Hoonete ehitusmaht tegi teises kvartalis tugeva tõusu ja oli 22% kõrgem kui aasta tagasi. Rajatiste ehitusmaht suurenes aga 10%. Kuivõrd hooneehituse osakaal on keskmiselt moodustanud ligi 70% koguehitusest, on selle mõju väga tugev.

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht tõusis teises kvartalis 8% aastases võrdluses ning moodustas 4% kogu ehitumahust. Võrdluseks oli pandeemia-eelsel aastal vastav osakaal kaks korda kõrgem ehk 8%.

Ehitusettevõtete kindlustunne püsib kõrge, kuid esile on kerkinud mitmed mured

Ehitusettevõtete kindlustunne tõusis mais viimase nelja aasta tipu lähedale ning kuigi oli juunis ja juulis veidi allapoole tulnud, püsib see endiselt väga kõrge. Ettevõtete hinnang tulevastele ehitustöödele on kriisi põhjast kiiresti taastunud ning jõudnud tasemele, mida viimati nägime aastatel 2006-2007.

Majanduskonjunktuuri paranemine ja kõrgem ehitusaktiivsus on suurendanud nõudlust toorainete ja ehitusmaterjalide järgi, mis on tõstnud nende hinda ja põhjustanud tarneraskusi. Tellimusmahtude kasv on samuti suurendanud nõudlus tööjõu järele, mis on taas esile toonud tööjõupuuduse probleemi. Juulis oli ehitusettevõtte hinnangul materjali- ja tööjõupuuduse probleemid kerkinud peamisteks ehitust takistavateks teguriteks. Suurenenud kulud võivad ühelt poolt mõjutada ettevõtete kasumimarginaale, kuid samas väljenduvad ka uusarenduste hinnatõusus, mis omakorda tõstab ka järelturukorterite hindu.

Pensionireform toetab eluasemeinvesteeringuid

Kasutusse lubatud eluruumide arv oli esimesel poolaastal aastatagusest küll 12% madalam, kuid seda mõjutas eelmisel aastal osade projektide ajutine peatamine. Eluruumide ehituslube on aga esimesel poolaastal väljastatud pea 8% rohkem kui aasta tagasi samal ajal ning eluruumide arv, mille ehitamist on alustatud, oli poolaasta arvestuses viimase 11 aasta (mil statistika on avaldatud) kõrgemaid.

Erakordselt kõrge aktiivsus korteriturul on suvel küll mõnevõrra vähenenud, kuid nõudlus eluaseme järgi püsib endiselt väga kõrge. Majapidamiste olukorda toetab ühelt poolt palgakasv ja soosivam olukord tööturul, teisalt on pandeemia oluliselt suurendanud inimeste sundsäästmist. Majapidamiste nõudmiseni hoiuste kasv võrreldes eelmise aastaga oli ka juulis endiselt kõrge (20%). Lisaks sellele laekub majapidamistele juba septembris pensionisambast väljavõetav raha, mis osaliselt jõuab ka kinnisvaraturule.

Mitteeluruume on lisandunud oluliselt vähem

Mitteelamuturule on sel aastal ootuspäraselt lisandunud vähem pinda kui kriisieelsel ajal – mitteeluruumide kasutuslubade arv on languses juba kolmandat kvartalit järjest. Esimesel poolaastal oli Eestis kasutusele tulnud mitteeluruume pindala järgi kolmandiku võrra vähem kui lisandus aastatel 2017-2019 poolaasta arvestuses keskmiselt. Samas on esimese poolaastaga väljastatud ehituslube mitteeluruumidele 20% enam kui lisandus aastatel 2017-2019 poolaasta arvestuses keskmiselt. Ettevõtete kindlustunde taastumine koos majanduse väljavaate paranemisega annavad julgust ka planeeritud ehitusinvesteeringuid ellu viia. Riiklikud investeeringud jätkuvalt toetavad ehitusmahte. Nende mõju ehitusmahtudele lähiaastatel suureneb, kuna lisatoe annavad riiklikele taristuinvesteeringutele Euroopa Liidu rahad.

Märksõnad: