Hindade tõus mais kiirenes

Hindade tõus hoogustus mais 3,6 protsendini. Veel aprillis tõusid hinnad aastatagusega võrreldes 1,9 protsenti. Hinnatõusu kiirenemist tajuvad ka tarbijad. Elanike hinnakasvu ootus tõusis mais järsult, aga oli siiski oluliselt allpool kriisieelset taset. See võib tulla sellest, et tarbijad jälgivad eelkõige toiduainete hindu, mille kasv on viimastel kuudel olnud pigem tagasihoidlik. Ka söögikohtades on toidu hinnad püsinud eelmisest kevadest alates stabiilsetena.

Tarbijahindade kiire kasv tulenes peamiselt energia kallinemisest. Mais kadus hinnaindeksist ka aasta tagasi toimunud diisli, elektri ja gaasi aktsiisimaksude languse mõju. Mootorikütuste hind suurenes aastaga viiendiku võrra. Nafta hind oli eurodes mais ligi kaks korda suurem kui aasta tagasi. Tulevikutehingud ennustavad nafta hinna püsimist 70 dollari kandis aasta lõpuni.

Eluasemega seotud kulusid kergitasid elekter ja üür. Elektri börsihinda tõstis erinevate tootmissisendite kallinemine, sealhulgas rekordiline CO2 kvootide hind. Üüri hind kerkis aastaga 5% võrra. Üürikorterite pakkumisi oli Tallinnas ja Tartus aprillis umbes samapalju kui aasta tagasi.

Kaupluste avamine koos uue hooaja kauba pakkumisega tõstis rõivaste ja jalatsite hinda. Piirangute leevendamine, vaktsineerimine ja ilmade soojenemine on toonud inimesed kodudest välja kaubanduskeskustesse, söögikohtadesse ja meelelahutusasutustesse. Liikumisandmed näitavad, et kaubanduskeskustes liigub rahvast oluliselt rohkem kui aasta tagasi.

Aasta kokkuvõttes peaksid tarbijahinnad tõusma üle 2 protsendi. Samas suurusjärgus tõusid hinnad ka enne kriisi. Hinnaindeksit mõjutavad sel aastal transpordi ja eluaseme kallinemine. Ka toiduainete hinnatõus peaks teisel poolaastal hoogustuma.

Märksõnad: