Hinnatõus võtab hoogu maha
Aprillis kasvasid hinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 13,5 protsenti ja eelmise kuuga võrreldes 2,0 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes tõusid hinnad suhteliselt palju seoses valitsuse energiatoetuste lõppemisega.
Kahe aastaga on toiduainete hinnad tõusnud 41 protsendi võrra. Kui tootjate poolelt on hinnatõusu surve praeguseks vähenenud, siis kaupmehed plaanivad hindade tõstmist jätkata. Supermarketid ja toidupoed soovivad täiendavate hinnatõusudega oma kasumlikkust parandada. 2022. aastal ulatus toidukaupluste ja supermarketite kasumi osakaal käibes vaid 0,04 protsendini. Eestis on rahvaarvu ja elatustaset arvestades palju poode, need on suure sortimendiga ja kaua lahti – selle mugavuse maksab kinni tarbija.
Lisaks toidule jätkus rõivaste ja erinevate teenuste hinnatõus. Energia panus hinnatõusu järjest väheneb. Kui elektri hind on endiselt suhteliselt kõrge, siis gaas ja mootorikütused maksavad vähem kui aasta tagasi.
Hinnatõus aeglustub aasta teisel poolel
Suvekuudel jõuab hinnatõus alla 10 protsendi ja aasta lõpuks 5 protsendi juurde. Majapidamiste ostujõu langus ja tööpuuduse tõus vähendavad nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele. Hinnatõusu rahunemisse panustab ka energia, erinevate toorainete ja rahvusvahelise transpordi hindade langus.
2023. aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad siiski 10 protsendi võrra. Kõige rohkem panustab hinnatõusu toidu kallinemine. Keskmine netopalk peaks Swedbanki prognoosi järgi tõusma sel aastal 8 protsenti. Kuna palgad kasvavad hindadest aeglasemalt, jätkub teist aastat palgasaaja ostujõu langus.
Me ei saa rikkaks hindu ja palku vaheldumisi jõuliselt tõstes
Kui Eestis kasvavad tootmiskulud kiiremini kui teistes riikides, ei suuda kodumaised tootjad impordiga võistelda. Samamoodi jäävad välisturgudel konkurentsis maha Eesti eksportijad. See aga avaldub viitajaga nii tööpuuduse tõusus kui elatustaseme aeglasemas kasvus.
