Jaekaubanduse müügimaht ei ole eelmise aasta lõpust kaugemale jõudnud
Jaekaubanduse müügimaht kasvas septembris aastases võrdluses küll 4%, kuid selle tase ei ole eelmise aasta lõpust kaugemale jõudnud. See tõusis küll 2024. aasta keskpaika jäänud põhjast kuni tänavu kevadeni, kuid võitis siis uuesti suuna allapoole.
Selle aasta esimese üheksa kuuga on jaekaubanduse maht kasvanud 3%, kuid see on olnud üsna volatiilne ja tulnud paljuski madala võrdlusbaasi pealt. Nii jäidki tugevamad kasvud aasta esimesse poolde ja kolmandas kvartalis kasv aeglustus. Ka septembri kasvule aitas kaasa aastatagune suurem langus ja tavapärasest madalam võrdlusbaas.
Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning kogu eratarbimise mahule. Jaekaubandus on aga ligi kolmandik eratarbimisest. Ka Swedbanki kaardimaksete järgi on tarbimine jätkuvalt nõrk. Nõrgemat tarbimist põhjustab ka hõivatute arvu langus, mis aeglustab majandusse jõudnud palgafondi kasvu.
Suurim mõju toidukaupu müüvate kaubanduskettide müügimahu langusel
Nii septembris kui ka üheksa kuu kokkuvõttes pidurdas enim jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu jaekaubanduskettide (kus on ülekaalus toidukaubad) jätkuv langus, samas kui mootorkütuste ning spetsialiseeritud tööstuskaupade (näiteks, arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad) jaemüügi tugev kasv toetas seda enim.
Mootorkütuste müügikasvule aitas kaasa nende odavnemine. Toidukaupu müüvate kaupluste müügimaht on sel aastal vähenenud küll veerandi võrra, kuid kuna nende osakaal jaekaubanduses on väike, ei ole ka nende kaupluste mõju oluline. Sisekaubanduse olukord tervikuna on aga viletsam, kui lisada aasta alguses kehtestatud sõidukimaksu mõjul vähenenud automüük.
Statistikaameti poolt avaldatud jaekaubanduse numbrite juures tuleks kindlasti arvestada, et e-kaubanduse mõju on oluliselt alahinnatud. Kui statistikaameti järgi on jaemüügi osakaal posti või interneti teel 3,4% selle aasta jaekaubanduse kogumüügist, siis tegelikult on see osakaal tublisti suurem. E-kaubanduse maht peaks olema sel aastal küll kasvanud, kuid see kasv jäi aasta esimesse poolde, nagu ka ülejäänud jaekaubandusel.
Järgmisel aastal inimeste ostujõud paraneb
Kuigi majapidamiste kindlustunne on viimastel aastatel halvenenud, siis inimeste subjektiivne hinnang oma hakkamasaamise osas ei paista nii hull olevat, nagu konjunktuurinstituudi indeks näitab. Eriti, kui võrrelda Läti ja Leeduga.
Eurostati hiljuti avaldatud uuringus inimeste subjektiivse vaesustunde kohta, milles arvestatakse sissetulekuid, kulutusi, võlga ja varade väärtust, vastas eelmisel aastal vaid ligi 10% Eesti inimestest, et nad saavad raskustega hakkama. Lätlastest vastas nii 23%, leedukatest 11% ning Euroopa Liidu keskmine oli 17%. Viimastel aastatel on see osakaal Eestis küll kõikunud, kuid on viimase 15 aastaga vähenenud. Euroopa Liidu riikidest on see osakaal meist väiksem vaid Soomes, Luksemburgis, Saksamaal ja Hollandis. Tõsi, tegemist on eelmise aasta subjektiivse hinnanguga ning võrreldes kindlustundeuuringuga on metoodika ja lähenemine erinevad.
Inflatsiooni aeglustumine järgmisel aastal, valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, maksuküüru kaotamine ja lastega peredele sõidukimaksu vähendamine suurendavad majapidamiste ostujõudu. Samas, alumistele detsiilidele on mõju tagasihoidlik. Positiivse mõjuga on ka valitsuse otsus tühistada varem järgmise aasta algusesse plaanitud tulumaksu kahe protsendipunktine tõus ning intressimäärade langus.
Eluasemelaenude ligi 13 miljardi euro suuruse portfelli juures on viimase kahe aastaga kahe protsendipunkti võrra langenud euribor oluline leevendus majapidamiste eelarvetele. Kuigi langenud on ka intressitulu tähtajalistelt hoiustelt, on laenuportfelli intressikulu vähenemisel oluliselt suurem mõju. Majapidamiste ostujõu paranemine peaks järgmisel aastal tarbimise kasvu järk-järgult hoogustama.
