Jaemüügimahtude kasvu väljavaade peaks järgmisel aasta paranema
Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht on kahel viimasel kuul – septembris ja oktoobris – küll taas paremat kasvu näidanud, kuid selle taga on peamiselt vaid kaks ettevõtete liiki – mootorkütuste ning selliste erinevate tööstuskaupade, nagu arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad, jaemüügiga tegelevad ettevõtted. Mootorkütuste jaemüügi tugevat kasvu veavad aastatagusega võrreldes odavamad hinnad. Kui oktoobris suurenes jaemüügimaht tervikuna aastases võrdluses 4%, siis ilma mootorkütuste jaemüügi ettevõteteta Eestis jaemüügi mahukasvu poleks olnud. Samuti näitavad kaardimaksed, et eratarbimine tervikuna on veel nõrk. Jaekaubandus on aga eratarbimisest ligi kolmandik.
Kuigi statistikaameti andmetel on e-kaubanduse mahu osakaal jaekaubanduses vaid 3-4% vahel, siis tegelikult peaks see suurem olema. Swedbanki 2025. aasta kaubandusuuringu järgi tegutseb ligi kaks kolmandikku kaubandusettevõtetest juba praegu e-kaubanduses ja pooled vastanutest plaanivad järgmise kahe aasta investeeringud suunata just e-poega seonduvasse. Samas tellitakse Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel 35% kogu kaubast välismaalt, millest omakorda 2/3 tuleb Aasiast.
Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on tasapisi paranemas. Kui Eesti jaekaubandusettevõtted ootavad Swedbanki kaubandusuuringu järgi aasta viimastel kuudel müügitulu suurenemist, siis kasumilootused on selgelt nõrgemad: kasvu prognoosib veidi üle kolmandiku (38%), pea sama suur osakaal vastanuist (35%) arvab aga, et kasumlikkus hoopis väheneb.
Esialgsetel andmetel on selle aasta esimese üheksa kuuga jaekaubandusettevõtete kulud kasvanud müügitulust kiiremini, mis on nende kasumlikkust vähendanud. Kasvavatest kuludest tekitavad uuringu järgi kaubandusettevõtetele enim muret üüri- ja kommunaalkulude ning tööjõukulude kasv. Kui jätta välja 2009. majanduslanguse aasta, siis on jaekaubandusettevõtete kasumlikkus (kasumi osakaal müügitulus) langenud sellel perioodil vähemalt viimase 23 aasta madalaimale tasemele.
Ettevõtete üks suuremaid murekohti on konkurentsivõimelise hinna hoidmine. Näiteks on jaekaubandusettevõtete hinnakasvu ootused alates augustist järsult langenud ehk, üha vähem ettevõtteid soovivad lähiajal hindu tõsta.
Sel aastal on keskmise palga ostujõud vähenenud, kuid järgmisel aastal teeb see koos maksuküüru kaotamise ja inflatsiooni aeglustumisega tubli tõusu. See peaks hakkama siis tarbimist järk-järgult suurendama. Samuti on vähenenud majapidamiste eluasemelaenude intressikulud. Kuigi langenud on ka intressitulu tähtajalistelt hoiustelt, on laenuportfelli intressikulu vähenemisel oluliselt suurem positiivne mõju.
