Majanduslangus toob kaasa tööpuuduse mõõduka tõusu

Sügise hakul on olukord tööturul töövõtja seisukohast endiselt hea. Tööd on. Sobivaid töötajaid aga napib. Hõivatute arv ulatub koroonakriisi eelse tasemeni ja teeninduse vallas isegi üle selle. Hõive määr on väga kõrge – enamik neist, kes soovivad töötada, on endale rakenduse leidnud.

Töökohtade struktuur on koroonaaja jooksul oluliselt muutunud. Kasvanud on tipp- ja keskastme spetsialistide hulk ja langenud teenindajate arv. Näiteks ettekandjaid on 1400 võrra ja kokkasid 600 võrra vähem kui kolm aastat tagasi. Samas on juurde tulnud üle 3000 tarkvaraarendaja ja näiteks 100 personalijuhti. Inimesed on liikunud suurema palgaga töökohtadele. See on majandusarengu ja elatustaseme tõusu mõttes positiivne, kuigi tekitab suurt peavalu tööjõupuuduses vaevlevale teenindussektorile, kus palgad on keskmisest madalamad.

Tööpuudus on jätkuvalt madal. Kuigi Eestisse on saabunud hinnanguliselt 50 000 sõjapõgenikku – umbes Narva linna jagu inimesi – on põgenikud tööpuudust kergitanud vähe. Koos Ukraina sõjapõgenikega ulatus tööpuuduse määr teises kvartalis hinnanguliselt 6,5 protsendini. Registreeritud töötutest moodustasid sõjapõgenikud ühe kümnendiku.

Üsna suur osa tööealistest ukrainlastest – kokku 4000 inimest – on endale Eestis juba töö leidnud. Rakendust otsib veel 5000 ukrainlast. Kuigi Ukraina sõjapõgenikud on suhteliselt kõrge haridustasemega – tööotsijatest on tervelt 60 protsenti kõrgharidusega – sunnib elatise teenimise vajadus ja keeleoskuse nappus valima töid, mis ilmselt kodumaal oleksid välistatud. Kõige sagedasem ametikoht on sõjapõgenikel statistikaameti uuringu järgi koristaja.

Hoolimata ligi 50 000 töötust kimbutab tööandjaid jätkuvalt töökäte puudus. Majandusharudest on ettevõtjate hinnangul kõige suurem töötajate defitsiit teeninduses. Aga ka tööstuses on suur hulk selliseid ettevõtteid, kelle arvates on spetsialistide puudus nende kõige suurem väljakutse. Suurem, kui tellimuste hulk või materjalide kättesaadavus.

Statistikaameti hinnangul on Eestis üle 10 000 täitmata ametikoha. CV.ee lehel oli augusti lõpus üleval 2000 töökuulutust. Konkurents töötajate pärast on endiselt väga tugev. Hoolimata peadpööritavatest gaasi ja elektri hindadest on ettevõtte kõige kallim vara ikkagi inimesed.

Selle aasta teisel poolel muutub pilt majanduses süngemaks. Koos sügisilmadega alaneb ka majanduse temperatuur. Ettevõtjaid kimbutavad tootmise kallinemine, tellimuste arvu vähenemine ning sõda ja sellega seotud äritegevuse piirangud. Majanduskeskkonna jahtumine mõjutab omakorda tööturgu. Kui teeninduses otsitakse endiselt abikäsi, soovivad tööstusettevõtted juba praegu töötajate arvu kärpida. See on järjekordne märk olukorra halvenemisest meie eksporditurgudel.

Eesti residentidest töötab välismaal Statistikaameti hinnangul 16 000 inimest, neist 6000 ehituses. Majanduskeskkonna ja kinnisvarasektori oluline jahenemine Skandinaavias võib osa neist Eestisse tagasi meelitada ja siinset spetsialistide põuda veidi leevendada. 

Tööpuuduse tõus jääb Swedbanki hinnangul siiski mõõdukaks, kuna majanduslangus peaks tulema leebe ja lühiajaline. Talvel peaks Eestis olema 12 000 töötut rohkem kui praegu, kuna vajadus tööjõu järele alaneb. Ettevõtjad koondavad töötajaid aga ainult suures hädas, sest teavad, et töölt lahkunuid on hiljem raske tagasi meelitada. Seda näitab praegu majutuses ja toitlustuses toimuv, kus koroonakriisi algul töö kaotanud on vahepeal endale uue rakenduse leidnud ja ei soovi vanasse kohta naasta. Nägin suvel mitut restorani, kus otsiti korraga nii kokka kui teenindajaid.

Töötute arvu kasv peaks mõnevõrra tööjõupuudust leevendama. Palgakasv jääb aga endiselt kiireks. Swedbank prognoosib selleks aastaks 10-protsendilist brutopalga kasvu. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv meie hinnangul 7,5 protsendini. Teise kvartali palgakasvu number vastas täpselt Swedbanki ootustele, ulatudes 10 protsendini. Keskmine palk tõusis suhteliselt kiiresti kõigis valdkondades. Kõige rohkem kerkis töötasu majutuses ja toitlustuses. See valdkond on nautinud erakordselt head suve.

Palgakasv oli viimati kahekohaline enne viimast suurt majandus- ja finantskriisi 2008. aastal. Palgakasvu taga on ettevõtete kiire käibe kasv, tööjõupuudus, alampalga tõstmine ja töötajate surve, kes ei soovi kiire hinnatõusu tõttu elatustaseme langust. Töötajate nappus kergitab palku, sest kõrgem töötasu on üks vahend, millega töökohavahetust ahvatlevamaks muuta.

Palgakasvu kiirenemine lohutab palgasaajaid vähe ajal, mil hinnad tõusevad palkadest kaks korda kiiremini. Üksikutes valdkondades kasvas keskmine palk teises kvartalis siiski hindadega samas tempos või isegi rohkem – näiteks paberitööstuses, teaduses, reklaaminduses ja büroohalduses.

Kiire hinnatõusu tõttu väheneb keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal ligi kümnendiku võrra – see on samapalju kui 2009. aastal, viimase suurema majanduskriisi ajal. Järgmisel aastal peaks keskmine netopalk taas hindadest kiiremini kasvama. Sellele aitab kaasa tulumaksuvaba miinimumi tõus. Praeguste prognooside järgi jõuab palgasaaja ostujõud eelmise aasta tasemele aga alles 2026. aastal. Tarbijate ostujõu vähenemine kahandab omakorda teenindusettevõtete käibeid ja soovi uusi inimesi värvata.

Avaldati 29.09.2022 ajakirjas Personali Praktik.