Milline on USA kehtestatud tollide mõju Euroopale ja Eestile?

Eelmisel nädalal USA juhtkonna kehtestatud tollid terase ja alumiiniumi impordile, sealhulgas Euroopa Liidust, eskaleeris pingeid maailma suurima kaubandusmahu ja investeeringutega partnerite vahel. Euroopa Liidu ning USA kaupade ja teenustega seotud kaubandus moodustab 30% maailmakaubandusest ja 44% SKP-st. USA on Euroopa Liidu jaoks suurim eksporditurg (21% koguekspordist) ja suuruselt teine impordipartner (14% koguimpordist). Seega on ilmselge, et nende majandused on väga tihedalt läbi põimunud. Nii lähedastele suhetele kaigaste kodaratesse loopimine ei too kummalegi mingit kasu.

USA kaubanduspuudujäägi põhjuseks ei ole Euroopa Liit ja tollid

USA presidendi Donald Trumpi retoorika kohaselt loodi Euroopa Liit selleks, et USA-le „ära teha“. Muuhulgas olevat põhjus justkui selles, et USA-l on Euroopaga suur väliskaubanduspuudujääk – kaubandusbilanss puudujäägis ja teenused ülejäägis – ning seda tulevat tollidega korrigeerida.

Kuigi Trump süüdistab Euroopa Liitu ebaõiglastes tollides USA vastu, ei ole need kindlasti USA suure väliskaubanduspuudujäägi põhjuseks. Kaupade lõikes on pilt küll väga erinev ning kuigi samadel kaupadel võivad olla erinevad tollid, on Euroopa Komisjoni andmetel Euroopa Liidu ja USA vahelises kaubanduses mõlemal poolel kaalutud keskmine tollitariif ligi 1%. Samas on eri allikad mõõtnud keskmist tollitariifi üsna erinevalt.

USA väliskaubanduspuudujääk tuleneb paljuski sellest, et riigi majandus sõltub suurel määral tarbimisest ja sisenõudlusest, vähem aga ekspordist. Kui näiteks euroalal on kaupade ja teenuste eksport ligi pool SKP-st, seejuures Eestis kolmveerand, siis USA-s vaid kümnendik. Eratarbimise osakaal on ameeriklastel aga kaks kolmandikku SKP-st, samas kui euroalal keskmiselt ja Eestis veidi üle poole.

Kuigi USA impordib vaid ligi kümnendiku oma eratarbimise kaupadest ja teenustest, on selle maht ikkagi väga suur. Lisaks eratarbimiseks sisse veetud kaupadele ja teenustele tuleb USA-l importida kaupu ka investeeringuteks ja ekspordi tootmiseks.

Eesti väliskaubandusbilanss USA-ga on positiivne

Milline on aga Eesti ja USA kaubandussuhe? Kaupadest ekspordime enim mobiilsideseadmeid, mis moodustavad 31% kogu USA-sse suunatud ekspordist. Teenuste seas on suurim ekspordiartikkel IKT-teenused, mille osakaal USA-suunalises ekspordis on 68%. Samas moodustavad USA-sse suunatud mobiilsideseadmed vaid 1,6% Eesti kogu kaupade ekspordist.

USA osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on viimase kümne aasta jooksul palju muutunud. Kui näiteks 2021. aastal kasvas see peamiselt mobiilsideseadmete ja õlitoodete väljaveo toel lausa 12%-ni, siis eelmise aasta viimases kvartalis naasis see pikaajalise keskmise ehk 6,5% juurde.

Tollide mõju Eestile sõltub sellest, kui laiapõhjaliseks USA need muudab ja kuidas Euroopa Liit reageerib. Kuigi liidu vastu suunatud võimalike laiapõhjaliste tollide otsene mõju Eesti majandusele ei oleks suur, võib nende mõju meie kaubanduspartnerite kaudu olla arvestatav. Eesti on Euroopa ühisturu tarneahelatega tihedalt seotud – seega kui meie kaubandus- ja äripartnerid saavad löögi, mõjutab see varem või hiljem ka meid.

Euroopa geopoliitiline tugevus on selle turu suurus ja ostujõud

Euroopa Liidu, Norra, Suurbritannia ja Šveitsi SKP on dollarites mõõdetuna 84% USA majandusest. Seetõttu on USA ettevõtete jaoks Euroopa turg ja sellega koostöö väga olulised.

Vaid mõned näited. Euroopa on USA-le väga oluline energiakaupade turg. Euroopa ekspordib USA-sse palju ravimeid ja keemiatooteid, mida mujal ei toodeta. Hollandi ettevõte ASML valmistab maailmas ainulaadseid kiipe tehisaru jaoks. Euroopa on oluline vahendaja toorainete ja kaupade, muuhulgas nafta, metallide, teravilja ja suhkru kaubanduses. Samuti on siin olulised kaubanduse finantseerimise ja kindlustamisega tegelevad ettevõtted.

Maailma kolm suurimat laevandusettevõtet on Euroopast ja nende osakaal maailma laevanduses on ligi pool turgu. USA tehnoloogiaettevõtete jaoks ei ole kasulik kaotada oma tulu Euroopas. Ühest küljest on Euroopa ja USA vahel väga oluline kaitse- ja luurekoostöö, kuid samuti on Euroopa ettevõtted integreeritud Ameerika kaitsetööstuse tarneahelatesse.

Kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse kasv kahjustab majandust

Kuigi Trumpi kehtestatud tollid on maailmakaubanduse jaoks takistusi lisanud, on viimasel neljal aastal kaubandust piiravate abinõude arv niikuinii järsult kasvanud. Selle aasta esimese kahe ja poole kuuga on Global Trade Alerti andmetel uute abinõude arv kerkinud juba 90%-ni eelmise aasta mahust. Protektsionism aga teatavasti pidurdab maailmakaubanduse kasvu.

Ebakindlus USA kaubanduspoliitika suhtes on kasvanud selle mõõtmisajaloo ehk viimase 65 aasta suurimaks, kusjuures järsk halvenemine on toimunud just eelmise aasta novembrist, mil Trump valimised võitis.

Suurima kukkumise on läbi teinud USA ettevõtete juhtide kindlustunne. Mida suurem on ebakindlus, seda enam kardetakse teha vigu. Kui risk kasvab, vähendatakse kapitaliturgudel investeeringuid. Ettevõtted ei julge teha mahukamaid investeeringuid, mis omakorda pidurdab majandusaktiivsust. USA valitsuse ametnikud rahustavad, et praegune möll riigi poliitikas on hind, mida tuleb maksta oluliselt parema tuleviku eest. Aga investorid ei usu seda. Nii ongi aktsiaindeks S&P 500 viimase kuuga kukkunud. Samuti on halvenenud USA tarbijate kindlustunne. Eratarbimine on aga olnud USA majanduskasvu võtmetegur.

Oleks mõistlik eeldada, et kui majanduspoliitika osutub USA majandusele ja turgudele kahjulikuks, peaks Trump oma käitumist muutma. Samas on seda raske uskuda, arvestades presidendi senist korrapäratut ja sageli ebaloogilist tegutsemist.

Maailmas kujundatakse kaubandussuhteid ümber

Maailmas on juba mõnda aega kaubandussuhteid ümber kujundatud. USA on suunanud oma kaubandust Hiinast eemale. Hiina laiendab kaubavahetust arenevate riikidega, eriti Venemaaga, riikidega Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas. Hiinast on saanud paljudes arengu- ja arenevates riikides juhtiv kaubanduspartner. Euroopa majandused on aga eemaldunud kaubavahetusest Venemaaga ja suurendanud seda teiste partneritega, eelkõige USA-ga.

Alanud kaubandussõda, eriti kui see jääb kauemaks kestma, toob taas muutusi. Maailmas aga sõlmitakse palju uusi kaubandusleppeid, kuhu USA pole kaasatud.