Naiste olukord tööturul oodatust parem

Naised teenisid 2020. aasta oktoobris ühes töötunnis keskmiselt 16% vähem kui mehed. Positiivne on aga see, et palgalõhe jätkas vähenemist. Palkade erinevus meeste ja naiste vahel alanes aastaga 1,5 protsendipunkti võrra. Palgalõhe kahanes suuremas osas majandusharudes, kõige rohkem ehituses, põllumajanduses ja kaubanduses. Palgalõhe kasvas turismi valdkonnas, mis sai koroonakriisis kõige rohkem kannatada.

Mehed teenivad veerandi võrra rohkem

Kuna naiste palk on meestest väiksem ja nad töötavad sagedamini väiksema koormusega, teenivad naised meestest oluliselt vähem. Osalise ajaga töötas 2020. a. naistest 18%, meestest 9%. See aga mõjutab naiste ja nende laste toimetulekut ja majanduslikku heaolu. 2019. aastal oli palgatöötaja keskmine brutotulu meestel veerandi võrra suurem kui naistel. Kõige rohkem paistsid silma Sillamäe ja Kohtla-Järve, kus mehed teenisid keskmiselt 40 protsenti enam. Kõige võrdsem oli tulutase meeste ja naiste vahel Kihnu ja Ruhnu saarel, kus mehed teenisid 13 protsenti naistest rohkem.

Palgalõhel on palju põhjuseid ja mõned neist on ka positiivsed

Palgalõhe on suur nendes Euroopa riikides, kus on kõrge naiste tööhõive – lisaks Eestile ka näiteks Saksamaal, Austrias ja Tšehhis. Kui paljudes riikides on suur osa naistest tööl käimisest loobunud, siis Eestis käib kolmveerand naistest vanuses 20-64 tööl.

Laste ja teiste pereliikmete eest hoolitsevad pigem naised kui mehed. Naised teevad päevas tasulist tööd vähem ja koduseid töid rohkem kui mehed. Naised tegid 2010. aastal ühes nädalas kodutöid 11 tundi võrra rohkem kui mehed. Kodukontori ja distantsõppe ajal suurenes pere eest hoolitsemise koormus kordades. Swedbanki poolt tellitud uuringu järgi vähenes lastega vanematel kodukontoris olemise ajal töö efektiivsus oluliselt rohkem kui ilma lasteta peredes. Produktiivsus vähenes kõige rohkem eelkooliealiste lastega peredes.

Soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on ka Eesti pikk ja soodne vanemapuhkus, mida kasutavad valdavalt naised. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule. Tartu Ülikooli uuringu järgi kaotab ema lapse saamisel palgas 4-9%.

Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajatest olid eelmisel aastal 63% mehed. IT valdkonnas on mehi umbes kaks korda rohkem kui naisi. Naised töötavad sagedamini teeninduses, näiteks hariduses ja kaubanduses, kus keskmine palk on madalam. Naiste ja meeste erinevad ametid ühe sektori sees seletavad ka suurt palgaerinevust finantsvaldkonnas.

Koroonakriis ei ole naisi Eesti tööturul nii negatiivselt mõjutanud, kui aasta tagasi ootasime

Palgaerinevus meeste ja naiste vahel vähenes ja naiste tööpuudus kasvas vähem kui meestel. Kuigi töötajate arv vähenes eelmisel aastal teeninduses, kus on ülekaalus naised, vähenes meeste hõive siiski rohkem kui naistel. Selle põhjuseks on töötajate arvu alanemine transpordi, autode müügi ja metsanduse vallas, kus töötab rohkem mehi.

Märksõnad: