Negatiivsete intressimäärade eesmärk on raha liikuma saada
Euroopa Keskpank langetas 2014 aasta suvel hoiustamise püsivõimaluse intressimäära negatiivseks. Eesmärk oli elavdada tarbimist, investeerimist ja seeläbi majandust tervikuna. Täna on hoiustamise intressimääraks -0,5% aastas. Teisiti öeldes tähendab see, et iga 100 euro hoiustamise kulu keskpangas on 50 senti aastas.
Keskpanga kontodel saavad vaba raha hoida ainult kommertspangad. Näiteks 2020 septembrikuu lõpu seisuga olid Eesti pangad keskpangas hoiustanud üle 6,6 miljardi euro. See on raha, mille on pankadesse hoiustanud kohalikud ettevõtted ja inimesed ning osaliselt ka võlakirjade kaudu kaasatud raha, mis ei ole välja laenatud. Selle jäägi pealt tuleb keskpangale intressi tasuda. Septembri lõpu seis tähendaks Eesti pankadele aasta jooksul 33 miljoni euro suurust arvet raha hoiustamise eest.
Seesama arve keskpanga poolt selgitabki, miks enam ei kehti pankades harjumuspärane olukord, kus klientidele makstakse pangas raha hoiustamise eest intressi. Kehtinud on reegel, et pangad maksavad hoiustajatele selle eest, et nende raha vaba jääki kasutatakse oma äritegevuses. Negatiivsete intresside tõttu on aga olukord muutunud ja klientide jaoks on hoiustamise intressimäärad nihkunud nullilähedaseks. Hoiuste ülejäägi pealt tuleb pankadel maksta intresse hoopis regulaatorile ehk keskpangale.
Samal ajal negatiivsete intressidega on selge trend, et Eesti inimeste ja ettevõtete poolt hoiustatud summad on kasvanud märgatavalt kiiremini võrreldes välja antud laenudega. On rõõmustav, et inimeste säästud ja ettevõtete rahatagavara on kasvanud, kuid see toob teiselt poolt pankade jaoks kaasa kulude kasvu.
Esimese variandina võiks küsida, miks pangad lihtsalt rohkem raha välja ei laena? Põhjuseid on mitmeid, aga olulisemana võib välja tuua, et jätkusuutlike laenamise põhimõtete alusel hinnates pole pangad leidnud hoiuste kasvuga samaväärses mahus projekte, kus oleks tasakaalus nii soov kui võime laenusid teenindada. Tänast kriisiaega silmas pidades on laenunõudlus vähenenud.
Alternatiiv keskpangas raha hoiustamisele võiks olla vabade vahendite hoidmine sularahas, kuid ka sellega kaasnevad väga suurte summade puhul probleemid turvalisuse ning kulude kasvu näol. Seetõttu on Swedbank ühena meetmetest alates käesoleva aasta oktoobrikuust kehtestanud hinnakirjas tasu ettevõtetele, kelle hoiustel on üle miljoni euro. Selline, ettevõtete hoiustele kehtestatud tasu on negatiivsete intressimäärade keskkonnas viimastel aastatel aina enam levinud praktika.
Kuigi eraklientide hoiustele selline tasu ei rakendu, soovitame kõigil mõelda säästmisele laiemalt kui vaid läbi hoiustamise. Inspiratsiooniks oleme koondanud nii meie kodulehele, Facebooki grupis #Kogumispäevik kui blogis Kukkur mitmeid huvitavaid näited, kuidas oleks lihtsam säästa ja investeerida.
