Palgakasv hoogustub

Esimeses kvartalis tõusis täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk 4,9 protsendi võrra 1473 euroni. Tunnipalga kasv oli veelgi kiirem, ulatudes 7,4 protsendini. Palgakasv oli erasektoris mõnevõrra tugevam kui riigisektoris. Hõivatuid oli esimeses kvartalis 17 000 inimese võrra vähem kui aasta varem, kui kriis algas. Sellest hoolimata vähenes töötundide arv töötaja kohta peaaegu kõigis majandusharudes.

Tegevusalade lõikes on pilt endiselt kirju

Kõige rohkem kerkis esimeses kvartalis palk koroonaviiruse leviku tõttu suure surve all olnud tervishoius, kus keskmine brutopalk tõusis aastaga 13,6 protsendi võrra. Tervishoiu valdkonnas kasvas ületunnitöö ja preemiate maksmine. Lisaks tervishoiule tõusis keskmine palk kiiresti ka põllumajanduses ja metsanduses ning kaubanduses. Keskmine kuupalk vähenes energeetikas ja turismi vallas. Ehituses oli palgakasv tegevusalade keskmise 5 protsendi lähedal. Töötlevas tööstuses tõusis palgatulu aastaga vaid 2,6 protsendi võrra.

Majandus ja tööturg taastuvad suhteliselt kiiresti

Hoogne vaktsineerimine ja piirangute leevendamine suurendavad inimeste kindlustunnet ja parandavad majanduskasvu väljavaateid. Nõudlus uute töötajate järele on viimastel kuudel oluliselt suurenenud. Vabade ametikohtade arv oli Töötukassa andmetel aprilli lõpus ligikaudu sama suur kui kaks aastat tagasi, aprillis 2019. Kõige rohkem sooviti inimesi juurde värvata tööstuses, kaubanduses ja ehituses. Tööstuses on tööjõupuudus ettevõtjate hinnangul juba kriisieelsel tasemel.

Sellel aastal peaks palgakasv kiirenema

Tervishoid paisutas esimeses kvartalis keskmist palgakasvu umbes 1 protsendipunkti võrra. Tervishoiu mõju keskmisele palgale peaks järgmistel kvartalitel vähenema, kuigi plaaniline ravi alles taastub. Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutokuupalk sel aastal 5% võrra. Palgakasv ületab endiselt hindade tõusu, samas on töötajate reaalne ostujõu kasv oluliselt väiksem kui enne kriisi.