Sissetulekud tõusid eelmisel aastal väga kiiresti
Sissetulekud tõusid eelmisel aastal mehiselt. Keskmine netosissetulek kerkis tervelt 22% võrra, tuhande euroni leibkonnaliikme kohta. Suurima osa eraisikute tuludest moodustavad palgad. Palgatulu kasvas jõudsalt, kuna tööpuudus oli madal ja palkade tõus kiire.
Lisaks palkadele kasvasid märgatavalt ka muud tulud, sealhulgas pensionisambast välja võetud säästud. 2021. a. võeti teisest pensionisambast välja miljard eurot, sel aastal võetakse veel täiendavalt 300 miljonit eurot.
Sissetulekute ebavõrdsus eelmisel aastal kasvas
Pensionid kasvasid 2021. aastal palkadega samas tempos. Keskmise pensioni suhe keskmisesse palka püsis seetõttu eelneva aastaga sarnasel tasemel, 35 protsendi juures. Pensionite madala taseme tõttu oleme eakate hõivega Euroopa tipus – Eestis töötab 65-74 aastastest iga neljas.
Koroonakriis suurendas vahet erinevate palgatasemete vahel – pidurdas palgakasvu palgaskaala alumises otsas turismisektoris ja kiirendas skaala ülemises otsas IT-s. Madalamate palkade tõusu hoidis tagasi ka miinimumpalga külmutamine. Pensionisäästude välja võtmise võimalus suurendas sissetulekute ebavõrdsust, kuna suuremate palkadega inimestel oli pensionisambasse kogunenud rohkem raha.
Sissetulekute ebavõrdsus sel aastal ilmselt alaneb
Pensionite ja muude sotsiaaltoetuste ning miinimumpalga tugev kasv, tulumaksuvaba miinimumi tõus ning turismi ja teenindussektori taastumine peaksid sissetulekute ebavõrdsust taas vähendama. 2022. ja 2023. a. tõuseb miinimumpalk keskmisest palgast kiiremini. Keskmise pensioni suhe keskmisesse palka püsis sel aastal eelmise aasta tasemel ja pensionäride hõive on viimastel kvartalitel taas tõusnud – võimaldades neil pensionile palgalisa teenida.
Pikemas vaates ebavõrdsus Eestis kasvab
Kuna elanikkond vananeb ja keskmine pension moodustab vaid kolmandiku keskmisest palgast, näeme pikemas vaates suhtelise vaesuse ehk sissetulekute ebavõrdsuse kasvu. See toob muuhulgas kaasa riigi kulutuste olulise tõusu. Varem või hiljem tuleb mõelda, kuidas riigi suuremaid kulusid finantseerida. Riigi kulud on juba praegu tuludest oluliselt suuremad, samas vara nagu kinnisvara või luksusautod maksustatakse teiste Euroopa riikidega võrreldes vähe.
