Toome meie tööstuse pildile nii Eestis kui ka maailmas

Swedbank uuris Eesti tööstusettevõtetelt, mida võiks ette võtta, et tööstuse kui riigi majandusveduri kuvand oleks parem. Mis imevits paneks noori sellest sektorist huvituma ja end sellega siduma, parandaks meie ettevõtete kuvandit välisturgudel ning annaks võimaluse küsida kvaliteedi eest kõrgemat hinda? Heidame koondpilgu ettevõtete mõtetele.

Julgustame noori tööstusharidust omandama

Üheks suuremaks väljakutseks Eesti tööstussektoris on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Noortele on hariduse omandamine küll kättesaadav, kuid tööstusharidust, üldisemalt kutseharidust mingil põhjusel õppima ei kiputa. Teisalt selgus uuringust, et kuigi ettevõtted peavad haridust oluliseks, siis koostööprogramme kutsekoolide ja ülikoolidega teeb vaid iga üheksas neist. Siit tõstatub ka küsimus: kas kvalifitseeritud tööjõudu ei tule sektorisse piisavalt seepärast, et ettevõtted ei ole ise aktiivsed õppurite suunal, või ei aita haridussüsteem tööstussektori järelkasvule kaasa? Ilmselt saaksid kõik siin rohkem pingutada, et ka tulevikus oleks tööstuses hea väljaõppega tööjõudu ning sektor areneks.

Ettevõtted näevad ühe lahendusena tugevamat kommunikatsiooni selgitamaks sektori olulisust Eesti majanduses ja ühiskonnas. Seda saavad teha ettevõtted ise, võtmeisikud ja erialaliidud, aga ka riik avalikus ruumis, meedias ning sihitult näiteks koolides. Riigi rolli tööstuse edendamisel pidasid ettevõtted väga oluliseks nii sektori vajaduste mõistmisel kui ka toetamisel.

Ettevõtjate hinnangul tuleks tööstussektor ja selle võimalused tuua noortele lähemale: osaleda karjäärimessidel ning korraldada tööstussektoriga seotud koolitusi ja seminare, mis võimaldaksid noortel end valdkonnaga kurssi viia. Peame kummutama arusaama, et karjäär tööstuses on tahmased näod ja higised särgid – just selline ajalooline kuvand võib paljusid noori sektorist eemale peletada. Sektor vajab nutikaid ja taiplikke inimesi, kes orienteeruvad uue aja tööstuses ja tehnoloogiates, valdkonnas, kus fookuses on innovatsioon, jätkusuutlikkus ning tehnoloogiline areng. Ei ole kahtlustki, et tööstusala eksperdid tuleksid hea meelega oma kogemusi ja vaateid jagama ning räägiksid pikemalt tööstusettevõtete edulugudest ja õpikohtadest, mille ajel võiks nii mõnigi noor leida end tööstusharidust omandamas ja valdkonnas tööturule sisenemas. Kuidas muidu suudame liikuda odava tööjõu kuvandist suurt lisandväärtust loovaks, kvaliteetsete ja keerukate toodete valmistajaks, et müüa ka lõpptoodet, mitte olla ainult allhankija.

Nende eesmärkide saavutamiseks saab tööstussektor ise samuti palju ära teha. Ideaalse õppeprotsessi looks see, kui noored saaksid võimaluse tööstusettevõtetesse tasustatud praktikale tulla, et luua suhteid, rakendada koolis omandatud teadmisi ning näha ja kogeda tööstussektori suuremat ja tegelikkusele vastavat pilti.

Digiriigi kuvand ka tööstusesse

Eesti tööstussektori tuleviku võib määrata tööstus- ja tehnoloogiaettevõtete tihe koostöö. Digiriigina meid muu maailm juba tunneb, nüüd oleks hädavajalik see kuvand ka tööstuses kiirelt teoks teha. Just digitaliseerimine, automatiseerimine ja innovaatilised lahendused aitaksid Eesti tööstusele uue elu sisse puhuda ning ka välisturgudel hoogu anda. Küll aga ei tohiks sõna käia päris elust eespool – meie tööstuse lahendused ja toodang peavad ka reaalselt digiriigi kuvandile vastama. Nutikas tööstus ei ole sõnakõlks, vaid loob ka päriselt pikaajalist väärtust.

Eesti riigi väiksus ei ole takistus, vaid eelis, mis võimaldab kiiremalt ja paindlikumalt infotehnoloogia arengut tööstussektorisse viia – kõrgtehnoloogiline tööstus on efektiivsem ja jätkusuutlikum tööstus, leiavad ettevõtjad. Sedapuhku on riigil oluline ülesanne toetada teadusuuringuid ja arendustegevust, mis rikastavad kodumaist tööstust uute ja uuenduslike lahendustega, et seista õigustatult Eesti kui innovaatilise digiriigi hea nime eest.

Teame ju küll ütlust, et tark ei torma, kuid nüüd oleks õige aeg just pedaal põhja vajutada ja kiirust lisada ning teadusasutustel, IT- ja tööstussektoril jõud ühendada, sest konkurents ei maga. Praktilised probleemide ja väljakutsete lahendamise töötoad, disainisprindid, katsetused ja läbikukkumised, sektoritevaheline koostöö ja kogemuse jagamine, mentoriprogrammid ja tagurpidi coaching on vaid mõned mõtted, mis turgutaksid sektoritevahelist koostööd uuele elule, edendaksid innovatsiooni ning aitaksid teenitult ka Eesti tööstussektoril kanda digiriigi tiitlit.

Riigi turundusressurss võiks luua rohkem võimalusi ekspordiks

Eesti tööstusettevõtted tegelevad varasemast aktiivsemalt uute turgude otsimisega. Võrreldes aastataguse ajaga on uusi turge otsivate ettevõtete osakaal kasvanud 10%. See tähendab, et 53% tööstusettevõtetest plaanib laieneda uutele turgudele. See on väga hea märk. Kuid see ambitsioon vajab Eesti riigi turundajate ning ekspordi- ja müügiedendajate tuge ja veenmisoskust, et Eesti on asukohale vaatamata riik, mille ettevõtetega on tark pikaajalist partnerlust üles ehitada ja siia investeerida. Me peaksime end väärtustama ja oma väärtust ka välisturgudele peegeldama ning mitte laskuma dialoogi, kas siin on turvaline või ohtlik tööd ja äri teha.

Tööstusuuringust selgus, et (välis)nõudluse vähenemine ja pingestunud geopoliitiline olukord on riskid, mille juhtimine saab sel ja ilmselt ka järgmisel aastal ettevõtetes suurt tähelepanu. Siinkohal loodavad ettevõtjad ka Eesti juhtidele, kelle sõna maailma mastaabis kõlab ja maksab. On oluline, et meie riigi juhid kõige kõrgemal tasemel aitaksid Eestit ja selle ettevõtteid turundada, avada uksi, aidata kaasa uute turgude leidmisele ja sidemete loomisele, aga ka vajaduse korral leevendaksid investorite ja potentsiaalsete partnerite hirme. Et kõlaks sõnum: me oleme head, kvaliteetsed, nüüdisaegsed, kiired ja paindlikud. Meie tööstus on väga hea partner. Me oleme tubli ja kohusetundlik Euroopa (tööstus)riik, kus ükski hea lahendus ei jää katsetamata. Siia tasub investeerida – ning parem pigem varem.

Miks mitte luua inspireerivaid ja kaasahaaravaid artikleid Eesti tööstuse edulugudest välismeediasse ning anda võimalus välisturgudel tutvuda meie tööstussektori tugevustega, luua rohkelt võimalusi ettevõtete võrgustumiseks ja kontaktide loomiseks rahvusvahelisel tasandil, panustada veelgi enam ettevõtteid toetavatesse välisesindajatesse ning Eesti toodete ja teenuste turundamisse välisturgudel? Oleme igati võimelised ja valmis rahvusvahelisest turust osa võtma ja oma turuosa suurendama. Kui suudame rohkem eksportida ja luua suurema lisandväärtusega tooteid, siis on see aluseks kogu riigi majanduskasvule, palkade ja riigi maksulaekumiste suurenemisele.