Tööstussektori kasvu väljavaated on halvenemas

Vaatamata tootmissisendite kallinemisele ja nende tarneprobleemidele jätkus käesoleva aasta esimeses kvartalis tööstustoodangu mahu mõõdukas, ligi 4% kasv. Märtsis ulatus kasv isegi ligi 8 protsendini. Kasvu panustasid siis töötlev tööstus ligi 7%, energiatootmine 21% ja mäetööstus 5% tootmismahu suurenemisega. Kuigi tööstussektor suutis esimeses kvartalis veel mõõdukalt kasvada, on see tempo aeglustunud.

Kui lisada tööstussektorile ka kümnendiku võrra kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimahu, siis suurenes esimeses kvartalis ligi veerand majanduses loodud lisandväärtusest üsna korralikult. Samas pidurdas majanduskasvu SKP arvestusse minevate maksude vähenemine või parimal juhul väga väike püsivhindades kasv.

Tööstussektor suutis mõõdukalt palku tõsta

Tootjahindade kiire tõusu tõttu kasvas tööstussektori ja töötleva tööstuse müügitulu jooksevhindades esimeses kvartalis ligi veerandi võrra ja märtsis ulatus see isegi 30 protsendini. Kuigi suurenenud on ka tootmissisendite hinnad, näitab selline tootmismahtude ja müügitulu kasv, et tööstussektoris jätkus tõenäoliselt vähemalt mõõdukas palgakasv. Samas olid võimalused palkade tõstmiseks tegevusalade lõikes väga erinevad.

Suurima panuse kasvu andsid puidu- ja elektroonikatööstused ning elektriseadmete tootmine

Töötleva tööstuse kasvu andsid esimeses kvartalis kõige suurema panuse puidu- ja elektroonikatööstused ning elektriseadmete tootmine. Kõige enam pidurdasid kasvu aga tootmismahtude vähenemine tekstiilitööstuses, mis on languses juba alates eelmise aasta juunist, mootorsõidukite tootmine, kus tootmismahud vähenevad alates möödunud aasta novembrist ja plasttoodete tootmine, mille tootmismahud on läinud langusesse sel aastal. Energiatootmises oli esimeses kvartalis pilt elektri- ja soojusetootmises väga erinev. Kui elektrit toodeti 26% rohkem, siis soojust 13% vähem kui aasta tagasi.

Võrreldes koroonašokiga on Eesti tööstusettevõtete kindlustunde halvenemine tagasihoidlik

Eesti tööstusettevõtete kindlustunde nõrgenemine aprillis küll jätkus, kuid võrreldes märtsiga oli muutus üsna väike. Võrreldes kahe aasta taguse koroonašokiga, ei ole sõda Ukrainas Eesti tööstusettevõtete üldisele kindlustundele nii olulist lööki andnud. See puudutab ka hinnangut tellimuste ja lähikuude tootmise kohta. Kuigi ootused lähikuudel ekspordi kasvatamiseks on halvenenud, on praegune pilt sarnane 2019. aastaga. Tööstusettevõtete jaoks ei ole nõudlus oluliseks tootmist piiravaks teguriks. Ebapiisavat nõudlust nimetas teise kvartali alguses tootmist piiravaks teguriks ligi viiendik ettevõtetest, mis on umbes sama palju nagu viimati 15 aastat tagasi. Küll on aga uuesti ja kiiresti tõusnud ettevõtete osakaal, kelle jaoks pidurdavad majandustegevust tootmissisendite puudus ja tarnete hilinemine.

Kiire hinnakasv ja tootmissisendite puudus halvendavad töötleva tööstuse kasvuväljavaadet

Kuigi euroalal, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, näitab töötleva tööstuse ostujuhtide indeks jätkuvalt kasvu, on olukord järk-järgult viletsamaks muutunud. Tootmismahtude kasv aeglustus aprillis hinnanguliselt kõige aeglasema temponi alates 2020. aasta juunist. Ettevõtted kurdavad tootmissisendite puuduse ja nende hinnakasvu üle. Samuti on euroalal keskmiselt sel aastal aeglustunud uute tellimuste kasv. Esialgsete hinnangute järgi on olukord kõige halvem Saksamaal, kus tööstustootmine on kahe aasta järel taas langusesse pöördunud. Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv sel aastal küll aeglustub, kuid peaks pakkuma meie ettevõtetele ekspordivõimalusi. Samas on euroala tootmiskasvu väljavaade halvenenud. Üha enam piirab nõudlust kiire hinnakasv.