Tööstussektori langus süveneb

Tööstustoodangu langus värskelt avaldatud Statistikaameti andmete põhjal eelmise aasta novembris süvenes. See oli ka ootuspärane, kuna tööstusettevõtete tellimused on järsult vähenenud ning nende ootused tootmis- ja ekspordimahtude kohta on üha pessimistlikumad.

Järsult on suurenenud ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus on muutunud äritegevuse peamiseks piirajaks. Tootmismahud vähenesid kõikides tööstussektori harudes – nii töötlevas tööstuses, energiatootmises, kui ka mäetööstuses.

Tööstussektori kõige suurema haru, töötleva tööstuse, tootmismaht vähenes aastases võrdluses 13%. Selle majandusharu tootmismaht läks püsivalt langusesse juba alates juunist. Kui jätta välja 2020. aasta kevad ehk majanduses koroonakriisi raskeim aeg, on töötleva tööstuse tootmismaht langenud 2018. aasta oktoobri tasemele ehk enam kui neli aastat tagasi. Möödunud aasta esimese kümne kuuga oli Eestis töötleva tööstuse tootmismahu vähenemine Euroopas üks suurimaid ning aasta teisel poolel suurim (nelja kuu järgi).

Suurima negatiivse mõjuga on puidutööstuse tootmismahu vähenemine

Novembris suurenes Eesti töötlevas tööstuses tootmismaht vaid neljas tegevusalas kahekümne kolmest, kuid nende positiivne panus oli marginaalne. Kaugelt kõige tugevama negatiivse mõjuga oli puidutööstuse, kui töötleva tööstuse kõige suurema tegevusala, tootmismahu langus. Sellele lisaks veel keemiatööstuse ning laevaremondi ja -ehituse tootmismahtude vähenemine. Puidutööstuse tootmismahtude languse taga on peamiselt vähenenud nõudlus. Samuti mõjutab puidutööstust ebakindlus raiemahtude vähendamisel ja pikemas ettevaates kliimaeesmärkide täitmine. Puidutööstus on üks peamisi tegevusalasid, mis sai suurema löögi kaubavahetuse katkemisest idaturuga.

Järsult aeglustus ka töötleva tööstuse käibekasv

Novembris aeglustus järsult ka töötleva tööstuse käibekasv – aastases võrdluses suurenes see vaid 1,5%. Sellest nõrgem tulemus jääb 2021. aasta algusesse. Müük koduturule aeglustus nelja protsendini, samas kui müük ekspordiks jäi eelmise aastaga samale tasemele. Kuigi möödunud aasta novembris oli töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi osakaal käibes väiksem kui aasta tagasi, siis aasta keskmisena oli see isegi veidi suurem (ligi 68%), kui 2021. aastal. Tegevusalade järgi on ekspordi osakaalud väga erinevad. Kui farmaatsia- ja elektroonikatööstus eksportis vastavalt 98 ja 95 protsenti kogukäibest, siis toiduainetetööstus 38% ja joogitööstus vaid 32%.

Välisnõudlus on üha enam nõrgenemas

Detsembris oli maailmas töötleva tööstuse toodang languses juba viiendat, sealhulgas euroalal kuuendat, kuud järjest. Ettevõtted on vähendanud tootmissisendite sisseostu ning koos väiksemate tootmis- ja ekspordimahtudega, on taandumas ka pinged tarneahelates ja hinnakasv aeglustub. Ettevõtete tootmishindade kasv aeglustub nii USA-s, Euroopas, Jaapanis kui ka kogu ülejäänud Aasias. Eestis on töötleva tööstuse tootjahindade kasv väga kiire tempo pealt tasapisi leevenemas juba möödunud aasta juulist. Väiksemate tellimuste tõttu on maailmas ettevõtted hakanud oma töötajate arvu vähendama. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul väheneb sel aastal ligi kolmandiku maailma majandus. Ka Swedbanki viimase majandusprognoosi järgi langeb sel aastal Eesti kaubanduspartnerite kaalutud SKP. See mõjutab kahtlemata Eesti välisnõudlust ehk ettevõtete ekspordivõimalusi. Nõrgenev välisnõudlus annab tugevama löögi mitte ainult Eesti eksportivale sektorile, vaid majandusele laiemalt.

Euroopa riikide toetused moonutavad konkurentsikeskkonda ühisturul

Teatavasti on Euroopa riigid asunud oma majapidamisi ja ettevõtteid kõrgele tõusnud energiakulude leevendamiseks toetama. Samas on need toetused riikide lõikes väga erinevad ja võivad Euroopa ühisturul konkurentsikeskkonda moonutada. Kuna Eesti toetused on Euroopas ühed väiksemad, võib meie ettevõtete konkurentsivõime kannatada. Juba eelmisel aastal vähenes Eestist eksporditud kaupade turuosa euroalal, mis võib ka meie ettevõtete konkurentsivõime halvenemisele viidata. Eesti tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul ongi kukkunud vähemalt viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Neljandas kvartalis majandusnäitajad nõrgenesid veelgi

Tööstussektor on viiendik Eesti majandusest. Kuid suuremat langust näitas möödunud aasta neljanda kvartali esimesel kahel kuul ka jaekaubandusettevõtete müügimaht ning püsivhindades käibemaksu ja aktsiiside laekumine. Inflatsiooniga kohandatud Swedbanki kaardimaksete vähenemine viitab aga eratarbimise langusele aasta viimases kvartalis.