Swedbanki tööstusuuring: sektor on seadnud kursi kasvule, kasvab ka tööhõive

Swedbanki tänavusest tööstusuuringust selgub, et pärast mõningast madalseisu on Eesti tööstusettevõtted taas optimistlikumad, kuid puudu on kõrge erialase kvalifikatsiooniga töötajatest.

Esindusliku valikuga uuringus osalenud tööstusettevõtted prognoosivad tänavuseks toodangumahu kasvuks 6%, töötajate arvu kasvuks 2% ning keskmise palga kasvuks 5%. Kui ettevõtete hinnangul on suurim äririsk konkurentsivõimelise omahinna tagamise võimekus (seda nimetas 82% vastanutest), siis järgmine kriitiline aspekt on iga teise tööstusettevõtte jaoks võtmetöötajate hoidmine ja värbamine (53%). Võrreldes 2021. aastaga on nende riskide osatähtsus märgatavalt suurenenud. Hinnariski tunnetas tookord 68% ja tööhõiveriski 45% vastanutest.

Tööstusettevõtted otsivad kasvuvõimalusi ja töötajaid

„38% ettevõtteid plaanib tänavu töötajaid juurde palgata, üle poole aga jätkab samas mahus. Veel aasta varem töötajate arvu pigem vähendati, võib-olla oldi ka mõnevõrra ülemehitatud. Samas võis näha, et võtmetöötajaid hoiti,“ sõnas Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Vaid 8% vastanute hinnangul võib töötajate arv aasta jooksul väheneda. Koguni 70% arvates keskmine palk aasta jooksul suureneb.

Tööstusuuringu tulemused näitavad, et sobivate töötajate leidmise suurim takistus on üks: puudu on kõrge erialase kvalifikatsiooniga töötajatest. Nii hindab 61% tööstusettevõtteid. Seevastu palk on värbamisel takistuseks vaid 27% ettevõtete hinnangul. Värbamisel ei näinud mingeid takistusi vaid 15% ettevõtteist.

„Ettevõtete vastustest ilmneb, et eelkõige on praegu vaja masinaoperaatoreid ning rahvusvahelise kogemuse ja keeleoskusega müügispetsialiste, sest konkurents on valdkonnas tihe,“ märkis Kirsimäe. „See on otseselt seotud ka ettevõtete ambitsioonidega – varasemast julgemalt sihitakse välisturge ning investeeritakse efektiivsuse suurendamisse, mida saab saavutada tööprotsesside automatiseerimise ja digitaliseerimisega. Need aga eeldavad töötajatelt sageli kõrgemat kvalifikatsiooni ja spetsiifilisemaid oskusteadmisi.“

Tehnoloogiainvesteeringud ja oskustööjõu nappus kujundavad sektori tulevikku

39% ehk enam kui iga kolmas ettevõtte esindaja nentis, et suurim puudus on masinaoperaatoritest. Erialase ettevalmistusega oskustöölistest on puudu 37% vastanute arvates. Veel viie aasta eest oli sellise profiiliga töötajaid puudu märksa vähem – igal neljandal ettevõttel. Igal viiendal ettevõttel on vajadus ka müügijuhtide ja -spetsialistide ning tootearenduse spetsialistide järele, veel 2020. aastal tundis neist puudust iga kümnes tööstusettevõte.

Muutused ettevõtete hinnangutes illustreerivad tehnoloogilist muutust Eesti tööstuses. Ettevõtted vajavad vähem lihttöölisi ning järjest enam erialaste oskusteadmistega spetsialiste.

14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet, kellest 21% on osa masina- ja metallitööstusest, 19% puidutööstusest, 15% toiduainetööstusest, 11% ehitusmaterjalide tööstusest ning 34% muust töötlevast tööstusest. Valimisse jõudnud ettevõtete müügitulu on kokku 4,6 miljardit eurot ning ettevõtted pakuvad tööd ligi 21 500 inimesele.