Swedbanki tööstusuuring: masina- ja metallitööstuse väljakutse on võimas, aga mitte võimatu

Swedbanki tööstusuuringus osalenud 45 Eesti masina- ja metallitööstusettevõtet, kelle kogukäive on ligi miljard eurot, näevad sel aastal ette märkimisväärset kasvu. Positiivseks väljavaateks annavad põhjust nii olukorra paranemine Skandinaavia turgudel kui ka uutele Lääne-Euroopa turgudele sisenemine. 2025.aasta Masina- ja metallitööstuse uuring.

Uuringus osalenud masina- ja metallitööstuse ettevõtetest prognoosib 73% müügitulu suurenemist. „Arvestades et eelmisel aastal nende käive vähenes keskmiselt 10%, siis 10% kasv sel aastal kujuneb suureks väljakutseks. Aga meie ettevõtted on olnud tublid ja otsinud raskel aastal uusi turge, mille tulemusel läheb sel aastal uutele turgudele üle poole uuringus osalenud ettevõtetest. See annab kindlustunde, et 10% käibe kasv on teostatav,“ selgitab Swedbanki metalli- ja masinatööstuse sektori juht Marko Keerd.

Müügitulu ootused on kõrged

Ka kasumimarginaalid on sektoris stabiliseerunud ning tänavu oodatakse nende 10% kasvu. Kasumi kasvu näeb ette üle 60% uuringus osalenud masina- ja metallitööstuse ettevõtetest.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul hakkasid masina- ja metallitööstuse ettevõtted turu aktiivsemaks muutumist tunnetama eelmise aasta novembrist. „See on tingitud nii Skandinaavia turgude ärkamisest kui ka liikumisest uutele Lääne-Euroopa riikide turgudele. Eelmise aasta lõpus märkasime, et viimasel kriisiaastal tehtud suur töö on hakanud vilja kandma ning Eesti tootjate vastu tekkis huvi ja tellimuste arv suurenes,“ ütleb Haran.

Nii nagu kogu tööstussektor näevad ka masina- ja metallitööstuse ettevõtted suurima riskina konkurentsivõimelise omahinna säilitamist. Omahinna parandamiseks on ettevõtted teinud märkimisväärseid investeeringuid. Üle poole masina- ja metallitööstuse ettevõtetest plaanivad sel aastal investeeringuid suurendada ning nende keskmine kasv hakkab sektoris võrreldes eelmise aastaga olema 9%.

Automatiseerimine ja digitaliseerimine saavad investeerimiskeskmeks

„Lausa üle 90% vastanutest plaanib investeeringute toel suurendada efektiivsust ning üle kolmandiku kavatseb investeeringud ka sel aastal suunata just digitaliseerimisse ja automatiseerimisse,“ selgitab Keerd. Viimastel aastatel ongi eelkõige tegeletud digitaliseerimise ja automatiseerimisega, mis võimaldab nüüd julgelt minna välisturgudele suuremate tootmismahtude järele. 31% vastanutest märkis ka, et sai oma ettevõttele riigilt tuge, kuid ligi 70% vastanutest nentis, et digitaliseerimist ja automatiseerimist edendavaid lahendusi võiks riik rohkem toetada.

Üle poole ettevõtetest näevad ka sel aastal riski likviidsuse tagamisel, aga kasvuplaanide taustal on taas esile kerkinud ka kvalifitseeritud tööjõu puuduse teema. „Eesti tööstust ootab järgneva 5–10 aasta jooksul ees muutuste aeg. Me peame saama lihtsast alltöövõtjast tugevaks partneriks välisriikide ettevõtetele ning see tähendab, et meie tööjõustruktuur peab oluliselt muutuma. Lihtsama tööjõu asemel on meil vaja insenere ja kõrgel tasemel oskustööjõudu, kes on võimelised neid muutusi ka ellu viima, ning neid on turul juba oluliselt vähem,“ räägib Haran.

Kui töötajate arv eelmisel aastal kahanes 2%, siis tänavu plaanitakse keskmiselt 1% töötajaid juurde palgata. „Nii nagu laiemalt kogu tööstuses on ka masina- ja metallitööstuses enim puudu masinaoperaatoritest. Töötajate värbamist takistab enim kvalifikatsiooni puudumine, mida tunneb lausa 71% ettevõtetest. Värbamist pidurdava tegurina on kasvanud ka palga küsimus,“ selgitab Keerd.

Tööjõupuudus ja palgakasv piiravad tootmisvõimekust

Masina- ja metallitööstuse sektoris valitseb ka palgakasvu ootus. 77% ettevõtetest näeb, et tänavu palgad tõusevad ning keskmiseks kasvuks jääb 5,6%.

14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuringus osales sel korral 212 tööstusettevõtet, kus töötab kokku üle 21 000 inimese. Uuringus osalenud ettevõtete müügitulu moodustab ligikaudu 27% Eesti töötleva tööstuse käibest.

Loe ka teisi värskeid ülevaateid meie tööstusuuringu rubriigist!