Hüppeline kasv: enam kui veerand Eesti tööstusettevõtetest on langenud küberrünnaku ohvriks

Küberkuritegevus levib Eestis aina laiemalt ning ainuüksi mullu kasvas Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamatu andmetel mõjuga intsidentide hulk pea poole võrra. Swedbanki iga-aastasest tööstusuuringust selgub, et kurjategijad võtavad järjest enam sihikule ka tööstusvaldkonna – viimase 12 kuu jooksul on küberrünnakuga rinda pistnud üle veerandi sektori ettevõtetest.

Küberkuritegevuse mõju tööstussektorile on aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Kui mulluse uuringu järgi oli küberkuriteo ohvriks langenud 16% ettevõtetest, siis tänavu on see kasvanud juba 27%-ni. Eriti märgatav on kasv olnud 10–20 miljoni euro suuruse käibega ettevõtete seas, kus küberrünnakutega kokku puutunud ettevõtete osakaal suurenes aastaga 9%-lt 34%-ni.

Toiduainetööstuses on küberkuritegevusega kokku puutunud ettevõtete osakaal jäänud mullusega samale tasemele (19%) ning puidutööstuses isegi veidi vähenenud (13%). Kõige suurem muutus toimus aga ehitusmaterjalide tootjate seas, kus küberrünnakutega kokku puutunud ettevõtete osakaal kasvas 13%-lt 40%-ni. Märkimisväärselt suurenes see ka masina- ja metallitööstuses, kus kasvas 9%-lt 34%-ni.

„Küberrisk on üha selgemalt kogu ettevõtte äritegevust mõjutav risk. Kui veel aasta tagasi pidas küberturvalisust kõige olulisemaks riskiks 14% tööstusettevõtetest, siis tänavu tõusis see näitaja juba 18%-ni, olles sisendhindade volatiilsuse ning energiahindade ja varustuskindluse kõrval üks kiiremini kasvanud riske,“ kommenteeris Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe.

Rünnakud avaldavad ettevõtete tegevusele suurt mõju

Rünnaku ohvriks langenud ettevõtetelt üritatakse varastada andmeid ja raha, aga ka segada igapäevatööd. Möödunud aastal küberkuritegevusega kokku puutunud ettevõtetest viitas 41%, et rünnakus varastati või üritati varastada andmeid, kolmandikul juhtudel koormati üle ettevõtte IT-süsteem ja 30% juhtudest üritati läbi viia finantspettust.

Samuti tõid tööstusettevõtted esile, et kurjategijate eesmärgiks on olnud seisata töö või krüpteerida andmeid. Selle kõrval on rinda pistetud olukordadega, kus ettevõtte nimel on üritatud tarnijatele saata võltskirju.

„Küberkuritegevus on kiirelt arenev valdkond. Praeguseni on liikvel juba paljudele tuttavad tegevjuhtide nimel levitatavad pettused, libaarved ja õngitsuskirjad, kuid tehisintellekti kiire areng on pahalaste arsenali lisanud hulga uusi tööriistu. Rünnakuid saab läbi viia automaatsemalt, haavatavaid süsteeme saab hõlpsamalt leida ning keelemudelid lubavad suurema vaevata viia läbi väga veenvaid eestikeelseid pettusi,“ märkis Kirsimäe.

Kuna küberkurjategijate tegevus võib halvata ettevõtte töö päevadeks või isegi nädalateks, peab Kirsimäe oluliseks, et ettevõtjad jätkaksid investeerimist nii enda kaitsmisse kui ka läbimõeldud uutesse tehnoloogiatesse. Kirsimäe räägib, et selles vaates on pilt siiski pigem positiivne: järgmise kahe aasta jooksul plaanib tehisintellekti investeerida üle poole Eesti tööstusettevõtetest. Samuti on ettevõtete fookuses investeeringud privaatvõrkudesse ja nutikamatesse ärijuhtimissüsteemidesse.

Kirsimäe sõnul tuleb samas arvestada, et hooletu digitaliseerimine võib küberkurjategijatele avada uusi uksi. „Seetõttu on oluline, et ettevõtted suudaksid muutuvate oludega kohaneda ning leiaksid õiged tööriistad ja -võtted, mis aitavad aina keerukamaks muutuvas küberruumis turvaliselt ja jätkusuutlikult tegutseda, kasutades samal ajal ära ka digitaliseerimisest tulenevaid kasvuvõimalusi,“ lisas ta.

Kuidas kaitsta oma ettevõtte raha petturite eest?

Petturite esmane sihtmärk on alati inimene, kellega manipuleeritakse ning seeläbi saadakse ligipääs üsna tihti nii isiku enda, kui ka temaga seotud ettevõtete kontodele. Siin on mõned ennetavad tegevused, mis aitavad igal ettevõtjal riski juhtida.

1. Hoia limiidid tegeliku vajadusega kooskõlas

Meie kogemus näitab, et 80% ettevõtetel on internetipangas suuremad ülekannete limiidid, kui nad tegelikult igapäevaselt vajavad. See on otsene risk, sest kui kelmid pääsevad kontole ligi, siis saavad nad ka suuremaid summasid liigutada.

Ülekandelimiite saad muuta netipangas, kaardilimiite nii netipangas kui ka äpis oma kaardi juures.

Kui aga kardad, et petturid võivad kontole ligipääsemise korral limiite suurendada, saad lisada piirangu, millega välistad üldse netipangas limiitide muutmise võimaluse. Selleks helista meile numbril 613 2222.

2. Välkmaksed on võimalik välja lülitada

Välkmaksega üle kantav raha liigub kohe saaja kontole nii Eestis kui ka mujal Euroopas. See on mugav, aga pettuse korral liigub raha enne, kui keegi jõuab reageerida.

Tasub kaaluda, kas välkmakse on ettevõttele üldse vajalik. Kui püsivad välispartnerid puuduvad, välisülekandeid ei tehta ning enamik äripartnereid arveldab samuti Swedbankis, võib välkmakse limiidi seadistada tehingu- või päevapõhiseks. Või keelata välkmaksed üldse.

Kui välkmaksed välja lülitada, jõuavad maksed saajani enamasti siiski samal tööpäeval, kuid väike viivitus võib anda võimaluse makse peatada. Välkmaksed saad välja lülitada ülekandelimiitide ja kasutajate haldamise lehel.

3. Seadista suuremate maksete kinnitajateks kaks kasutajat

Kui ettevõttes tegeleb maksetega rohkem kui üks inimene, tasub suuremate ülekannete jaoks seadistada kahe kasutaja kinnitus. Üks töötaja valmistab makse ette, teine kinnitab selle. Sellega vähendad nii inimlikke vigu kui ka sisemiste pettuse ohtu.

Topelt kinnituse lisamiseks ava internetipangas kasutajaõiguste ja ülekandelimiitide leht ning lisa iga kasutaja alt „teise kasutaja kinnituse“ lahtrisse limiit, millest alates on kinnitus vajalik.

4. Lisa administraatori profiil ja nelja silma põhimõte

Hea oleks luua ka vähemalt kaks administraatori profiili. Nii saab suuremaid muudatusi teha ainult siis, kui neid kinnitab kaks inimest. See tagab parema kontrolli ning väheneb inimliku vea või kuritarvitamise võimalus.

5. Keela automaatne liikumine era- ja ärikliendi konto vahel

Pettuse ohvriks langemise riski vähendab ka see, kui erakliendi ja ärikliendi konto vahel ei saa uuesti internetipanka sisse logimata liikuda. See aitab ennetada näiteks olukorda, kus raamatupidaja langeb pettuse ohvriks, sest arvab, et sisestab PIN-koode ainult endaga seotult, kuid tegelikult tekib juurdepääs automaatselt kõikidele kontodele. Pettuse saab ära hoida, kui automaatne liikumine era- ja ärikonto vahel on piiratud.

6. Tea internetipanga kasutajaid

Kas tead, kellel on ettevõttes juurdepääs internetipangale? See küsimus kõlab lihtsalt, aga praktikas on vastus sageli ebaselge, eriti kui töötajad on vahetunud. Regulaarne ülevaatus, kellel on ligipääs ja millisel tasemel, on üks lihtsamaid ja tõhusamaid pettuste ennetamise meetmeid.

7. IP-aadresside ja riigipiirangud

Kui ettevõtte töötajad kasutavad internetipanka ainult kontoris, saab lisada seadistuse, et internetipanka saab sisse logida vaid kindlalt IP-aadressilt või riigist. See tähendab, et võõrast asukohast ei pääse kontole ligi isegi siis, kui kasutajaandmed on sattunud valedesse kätesse.

Piirangud saab lisada kasutajaõiguste ja ülekandelimiitide lehel nii lepingu kui ka kasutaja kohta. Lepingu limiitide all ava „Piirangud“ ning vali, mille kohta soovid piirangud lisada.

8. Kontrolli üle koostööpartneri kontonumber

Kui koostööpartner teatab, et tema kontonumber (IBAN) on muutunud, siis tee alati selle kohta täiendav kontroll kasutades selleks mõnda teist suhtluskanalit (nt telefoni), mitte seda mille kaudu muutusest teavitati, sest see võib olla petturite kontrolli all.

9. Uuri potentsiaalse koostööpartneri tausta

Uue partneriga koostööd alustades kontrolli alati ettevõtte tausta ja seda, kas inimene, kellega suhtled, on päriselt selle ettevõtte esindaja ning tal on õigus lepinguid sõlmida või tellimusi teha. Makseriskide vähendamiseks võib kasutada ettemaksu, akreditiive või kindlustusega faktooringut, kuid neist on kasu siis, kui tehingu teine pool on usaldusväärne.

Nagu näha, ei eelda suurem turvalisus automaatselt suuri investeeringuid. Esimesed sammud saab teha seadistusi üle vaadates ning teades, kellel on millised kontoga seotud õigused ja rollid. Vastutuse hajutamine, regulaarsed koolitused, ettevõtte haavatavuse järjepidev kaardistamine ja kontrollimehhanismide ajakohasena hoidmine on kindlasti see, mis aitab pettustest hoiduda ja millega tuleb igal ettevõtjal regulaarselt tegeleda. 

Hoia silma peal ka Swedbanki turvaliste rahaasjade lehel.

Loe selle tänavuse tööstusuuringu tulemustest meie blogist.