Kuidas mõjutab raha noorte tulevikuplaane?

Kevad ja suve algus on gümnaasiumilõpetajatele tulevikuplaanide seadmise aeg. Rahaasjade Teabekeskus uuris neljalt Tartu gümnasistilt, millised on nende plaanid pärast gümnaasiumi lõppu ja mida peavad noored oluliseks hästi tasustatud töökoha leidmisel. Samuti uurisime, kui suur seos on rahal ja noorte edasiste õpingute planeerimisel. Küsimustele vastasid Geia (12. klass), Laura (11. klass), Robert (12. klass) ja Kadi (11. klass).

Mõeldes tulevikule…

Küsimus, mida iga gümnaasiumiõpilase käest on ilmselt kõige rohkem küsitud, on „Kas plaanid pärast lõpetamist edasi õppima minna?“. Gümnaasiumi alguses võib see paljude õpilaste jaoks olla rahutust tekitav, sest noor ei ole veel endas kindel ega ole otsustanud, kas ja mida pärast lõpetamist õppima minna. Geia, Laura ja Robert kavatsevad pärast lõpetamist minna õppima mõnda Eesti kõrgkooli. Laura täpsustab: „Ma pole tegelikult kindel, mida ja mis valdkonda, aga töötamise kõrvalt tahaksin edasi õppida erialal, mis mulle huvi pakuks.“ Kadi on aga leidnud enda jaoks tantsimise ning ei plaani minna ülikooli, vaid proovib tantsumaastikul läbi lüüa. Ta lisab: „Võib-olla hiljem, see tähendab mitte kohe samal aastal pärast lõpetamist, tahan kutsekoolist majandust või ärindust vms juurde võtta.“

Edasiste õpingute üle otsustamisel on noorte jaoks olulisteks teguriteks tõeline huvi eriala vastu, elamiskulud õpingute ajal, õppeasutuse asukoht (kodulinn või mujal), tasuta õppimise võimalus ja vanemate ning sõprade eeskuju. Samuti peavad noored tähtsaks võimalust ennast mingis vallas täiendada ning pidevalt areneda.

Mis on oluline hästi tasustatud töökoha leidmisel?

Peale õpingute on noore inimese elus tähtis leida töökoht. Paljud noored valivadki oma eriala selle järgi, kus oleks hiljem võimalik saada hea palgaga töökoht. Uurisime noortelt, mis on nende arvates kõige olulisem hästi tasustatud töökoha leidmisel. Laura arvab, et kõige tähtsam faktor on isiksuseomadused (nt täpsus, algatusvõime, koostöövõime, suhtlusoskused), sest kui oskad hästi suhelda, rääkida ja ennast maha müüa, võid igale poole tööle saada. Kadi rõhutab samuti isiksuseomaduste tähtsust: „Kui CV on piisavalt hea, et töövestlusele pääseda, on suurepärase suhtlusoskusega inimesel vestluse kaudu lihtsam tööle saada kui inimesel, kes ei oska või kardab suhelda. Paberid (ülikooli lõputunnistus) ega midagi muud pole nii oluline kui inimeste sisemaailm, nende töökus, otsustusvõime ja meelekindlus. Kahjuks pannakse tööturul suuremat rõhku paberitele.“ Geia ja Kadi arvavad, et suurt rolli mängib konkreetse valdkonna töökogemus. Robert usub, et kõige tähtsam hea palgaga töö leidmisel on erialased oskused.

Tõeline huvi on tähtsam kui raha

Kas tuleviku õpinguplaanide tegemist mõjutab eeskätt raha või valivad noored eriala selle järgi, mis tõelist huvi pakub? Kui noor hakkab õppima tasulisel õppekohal, siis kes aitab õppemaksu tasuda? Need on tähtsad küsimused noorte jaoks, kes plaanivad pärast gümnaasiumi minna õppima kõrgkooli. Noored eelistavad tasuta õppekohti, kuid on valmis asuma ka tasulisele kohale. Arvatakse, et kui eriala tõeliselt huvi pakub, siis ei ole tähtis, kas õppekoht on tasuta või tasuline. Geia selgitab: „Kuigi huvi eriala vastu on oluline faktor tulevikuplaane tehes, siis on raha minu jaoks võrdväärse kaaluga. Eriti kuna soovin õppima asuda Tallinnas, mis tähendaks eluaseme ostmist või üürimist ja kõiki muid sellega kaasnevaid kulusid.“ Laura ütleb samuti, et tema ei muretse väga raha pärast, kui mingi eriala valimine ennast ükskord ära tasub. Seevastu Robert on kindel, et tema ei valiks tasulist õppekohta, vaid eelistab tasuta õppimist.

Tasulise õppe korral toetuvad noored rahaliselt eelkõige vanemate abile, kuid ollakse arvamusel, et ise peab ka mingi summa maksma või panga poole pöörduma. Laura arvab, et kui summad on väga suured, kaalub ta ilmselt veidi pikemalt oma võimalusi ning arutab vanematega. Geia ütleb: „Juhul, kui valin tasulise koha, siis toetaksid mind kindlasti vanemad ja vanavanemad, kuid peaksin abi otsima ka pangast.“

Viis nõuannet noortele tuleviku planeerimiseks

• Tekita endale säästupuhver. Raha kogumist võib alustada ka väikestest summadest ja selleks tuleb lähtuda põhimõttest: kuluta seda, mis jääb üle säästmisest, mitte ära säästa seda, mis jääb üle kulutamisest.
• Koosta eelarve. Selleks, et saada ülevaade oma rahalisest seisust ja võimalustest, tuleb koostada eelarve. See tähendab, et kirja tuleb panna kõik sissetulekud ja väljaminekud. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.
• Otsi erialast tööd, hangi kogemusi. Otsi erialast praktikat, vabatahtlikku või hooajalist tööd. See annab esmase töökogemuse ning suurendab väljavaateid leida pärast lõpetamist huvitavat ja erialast tööd.
• Vanemate kodus elamine hoiab kulud madalamad. Paljud noored täiskasvanud tunnevad ülikooli minnes ühiskondlikku survet kodust välja kolida. Vanemate juurest ära kolimine on justkui märk iseseisvumisest. Finantsilises mõttes ei ole see alati aga kõige mõistlikum valik.
• Õppelaenu võta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Elamiskulude katmisel on abi ka õppelaenust. Laenu võtmisel arvesta, et tegu on pikaajalise finantskohustusega ja kui pead õppelaenu põhiosa tagasi maksma alles pärast õpingute lõppemist, siis intressi tuleb tasuda igal aastal.

Loe lisaks:

Kuidas on kriis mõjutanud noorte rahaasju?

7 nõuannet tulevasele tudengile

10 rahatarkuse nõuannet noortele