Miks ma suviti metsas ülikoolis käin?

Sest seal räägitakse olulistest asjadest, saab vaadata maailma, teistsuguste inimeste „kummikud jalas“ ja koguda nii palju inspiratsiooni, et kohe päris kauaks jagub. Õigupoolest käib Käärikul Metsaülikoolis igal aastal enam kui 100 inimest, väga suur osa neist on „sõltlased“, kes iga aasta augusti lõpu poole vabatahtlikult annavad pea viis päeva lühikesest Eestimaa suvest, et tarkust, uusi huvitavaid tuttavaid ning inspireerivaid mõtteid taga nõutada.

Metsaülikoolis kohtuvad erinevad maailmavaated

Metsaülikool on Eesti mõistes üsna unikaalse olemisega üritus, kus tavaliselt kõigil konverentsidel ja muudel rahvakogunemistel vaikides tuiutavad eestlased ühtäkki üles sulavad, publikust tõuseb hulgaliselt küsimusi, sageli vaieldakse esinejatele vastu ja loengusaalis alanud keskustelud jätkuvad sama tuliselt Kekkose saunas, jooksurajal või Kääriku järves ujudes. Kuna publiku hulgas on sageli palju üsna erineva taustaga inimesi, on ka arutelud väga huvitavad, kuna vaatenurgad on ääretult erinevad – näiteks mis te arvate, kui erinevalt vaatavad töötuse probleemile liberaalse maailmavaatega edukas ettevõtja või vasakpoolsete vaadetega sotsioloogiadoktorant?

Metsaülikool annab inimestele võimaluse õppida tundma enda omast sootuks erinevaid vaatenurki, aga seda argumenteeritult ja viisakas õhkkonnas, mitte vastastikku teravusi või solvanguid loopides. Tulemuseks on maailma mitmekülgsuse ja arvamusvabaduse teravdatud tunnetamine, mis aitab kõigil, kes sellest osa saavad, paremini puude taga metsa näha. Ja see on tänapäeva maailmas ütlemata vajalik oskus – elame me ju kõik paratamatult aina enam oma infomullides, kuhu „tark“ sotsiaalmeedia paiskab reeglina ainult sedalaadi informatsiooni, mis meie juba olemasolevaid veendumusi toetab. Metsaülikool toob aga kokku väga erinevad mõttemaailmad ja laseb neisse sisse piiluda.

Põnevad keskustelud

Igal aastal võetakse mingi konkreetne teema ja hekseldatakse 4 päevaga läbi, mitme erineva nurga alt ja paljude erineva taustaga inimeste osalusel. Ja kõik need inimesed saavad selle aja jooksul paratamatult omavahel tuttavaks, võtavad õhtul saunaesisel mõne õlle, arutavad, vaidlevad ning tunnevad lõppkokkuvõttes end ühe kogukonna liikmena, kus nende arvamusega arvestatakse, isegi kui see „peavooluarvamusega“ ei klapi. Selle tulemusena sünnibki omamoodi intiimse õhkkonna, julgete väljaütlemistega ja väga erinevaid vaatenurki hõlmav keskustelu, mis annab kõigile osalejatele uusi teadmisi ja ka päris konkreetseid ideid, mida enda edasises töises või akadeemilises elus kasutada.

Lisaks asjalikule arutlemisele kõiksugu teemadel pakub Metsaülikool, nagu tudengielu ikka, ka palju erinevat sorti meelelahutust. Saunast, järvest ja spordivõimalustest oli juba põgusalt juttu, sellele lisandub aga ka eelviimase päeva õhtul toimuv traditsiooniline Metsaball, kus korporatsioonide koosviibimiste vaimus peetakse kõnesid nais- ja meessoost tudengitele ning Metsaülikoolile, tantsitakse ja tuntakse üksteise seltskonnast lihtsalt rõõmu.

Tänavu arutletakse hirmude üle

Eelmisel aastal arutasime IT ja inimese suhete, tehisintellekti ja muu seonduva üle, tänavu on teemaks hirm, kõige laiemas mõistes. Mida meie, eestimaalased, kardame? Miks me kardame? Hirm ja religioon. Hirm ja küberturvalisus. Hirm ja geopoliitika. Hirm ja majandus. Hirm ja tervis. Hirm maailma lõpu ees. Terve hulk asju, mida inimene kardab, aga kas ikka peaks kartma? Käärikul saab sel teemal kaasa mõelda ja arutada 16.-20. augustil.

Teiste kõnelejate seas saavad sõna Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Euroopa parlamendi saadik Marju Lauristin, ajaloolane David Vseviov, professor ja Metsaülikooli loojate hulka kuuluv Rein Taagepera, presidendi nõunik Heido Vitsur, poliitik Siim Kallas, Swedbanki tippjuht Priit Perens, teenusmajanduskoja juht Evelyn Sepp, EELK peapiiskop Urmas Viilma, mitmed ajakirjanikud ja paljud teised ning muidugi metsatudengid, kelle sõnavõttude ja küsimusteta ei oleks ju tegu Metsaülikooliga.

Tutvu Metsaülikooli täpsema programmiga ning registreeri end osalejaks!