Uuring: 57% üliõpilastele oli üllatuseks, et toit on nii kallis

Sügisel alustavad paljud noored uut eluetappi – lähevad ülikooli. See on esimene samm iseseiva elu suunas ning tihti tähendab see teise linna kolimist ning ise rahaasjadega hakkama saamist. Uurisime, millised on üliõpilaste sissetulekud, kulutused ning kuidas on lood rahatarkusega.

Kõige suurem kuluartikkel – toit

Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et 57 protsendile üliõpilastele oli üllatuseks toidu kõrge hind. Keskmiselt kulub tudengil kuus toidule 141,60 eurot, üürile 130,70 eurot ja vaba-aja tegevustele 65,20 eurot. Kuus kulutab üliõpilane keskmiselt 541,20 eurot.

Ainult kolmandik õpib rahaasju vanematelt

Oluline on kaasata lapsi võimalikult varakult perekonna eelarve planeerimisse, et nad teaksid näiteks toidu, tarbekaupade ja igapäevaste teenuste hindu ning suudaksid iseseisvat elu alustades efektiivselt oma rahaasju planeerida. Vanemate ja lähedaste rahakäitumine, sealhulgas säästmisharjumused, mõjutavad noori ning perekondlikud käitumismustrid võetakse üle. 36 protsenti üliõpilastest on rahatarkusi omandanud iseseisva elu käigus ja kolmandik vastanutest ütles, et rahatarkusi on nad õppinud oma vanematelt.

Tudengite igakuised kulud-tulud

Kuus kulutavad üliõpilased valdavalt (59 protsenti) alla 700 euro. Enam kui kolmandiku üliõpilaste sissetulek jääb vahemikku 500-1000 eurot ning seitsme protsendi sissetulek on enam kui 1000 eurot kuus.

67 protsenti üliõpilastest töötab kooli kõrvalt, neist kolmandik osalise ajaga, vanemad kui 22-aastased töötavad enamasti täiskohaga.

60 protsenti üliõpilastest saab rahalist tuge perekonnalt ja teistelt lähedastelt ning 78 protsenti saab ka mitterahalist tuge nagu näiteks toitu.

Veerand üliõpilastest tasub õppemaksu. Õpingute eest tasumiseks kasutab 55 protsenti oma töötasu, 41 protsendi eest tasuvad vanemad, 14 protsenti on võtnud õppelaenu, 6 protsendi eest tasub nende tööandja.

Rahapuuduses tudengid

Kolmveerand üliõpilastest on kogenud rahapuudust, 20 protsendi jaoks on rahapuudus igakuine probleem. Rahapuuduse leevendamiseks vähendatakse tarbimist (59 protsenti), kasutatakse sääste (52 protsenti)  ja laenatakse vanematelt raha (45 protsenti). Võrreldes naistega on meeste seas rohkem neid, kes laenavad raha sõpradelt ja võtavad kiirlaenu. Raha laenamise kogemus on 21 protsendil üliõpilastest. Raha laenatakse kindla eseme või teenuse eest tasumiseks, õpingute finantseerimiseks ja elamiskulude katmiseks.

Selleks, et laps ei kannataks rahapuudust ning saaks keskenduda õpingutele, on mõistlik hakata lapsevanematel juba varakult raha kõrvale panema, investeerida või sõlmida kogumisleping.

Iseseisva elu alustamine

Kolmandik vastanutest hindas oma majanduslikku valmisolekut iseseisvat elu alustada väga heaks. Veerand vastanutest hindas oma majanduslikku valmisolekut iseseisvaks eluks kesiseks ning nende seas oli kõige rohkem 18-21 aastaseid Tallinnas õppivaid tudengeid.

Kolmandik üliõpilastest elab koos vanematega, 32 protsenti jagab korterit, 22 protsenti elab ühiselamus ja 13 protsenti omab eluaset.

Eelarve planeerimise olulisus

60 protsenti üliõpilastest ei kasuta eelarve planeerimiseks ühtegi abivahendit ja teevad seda intuitiivselt. Kuid just väikese ja ebaregulaarse sissetuleku puhul on eelarve läbimõeldud planeerimine kasulik, sest väikesed ja tarbetud ostud, mida hiljem ei mäletatagi, võivad moodustada kuu lõikes suure summa.

Uuringu viis Swedbanki tellimusel Balti riikides läbi ettevõte Spinter Research käesoleva aasta augustis. Eestist osales uuringus 1005 bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilast.