Eesti inimesed on üha enam pensionifondide usku
Võrreldes oma lõunanaabrite Läti ja Leedu elanikega on Eesti inimesed oluliselt rohkem III pensionisamba usku. Üldisemas vaates on pensionikogumine nii teise kui kolmandasse sambasse viimase kahe aasta jooksul Eestis märkimisväärselt kasvanud.
Swedbanki Balti riikides läbi viidud küsitlusest selgub, et teise pensionisambasse investeerib 74% vastajatest. Enim panustavad sinna kõrgharidusega inimesed ja Tallinna elanikud. Lätis on II sambasse koguvate elanike osakaal Eestiga sama, kuid Leedus on see veidi väiksem ehk 69%.
Suurim erinevus Balti riikide vahel tuleb sisse III pensionisambasse investeerimisel. Kui Eestis on kolmanda samba kasuks otsustanud kolmandik vastajatest, siis Lätis kasutab seda napilt veerand ning Leedus umbes viiendik vastajatest. Kusjuures Eesti Panga andmetel oli 2024. aasta teise kvartali seisuga kõikide Eesti III samba pensionivarade maht kokku 745 miljonit eurot ja II samba 5,5 miljardit eurot.
Üldises plaanis on nii teise kui kolmandasse sambasse investeerijate arv viimastel aastatel kasvanud. Võrreldes 2022. ja 2024. aastat on pensionivara kogumise kumulatiivne kasv olnud 11%. Samal ajal kasutatakse teisi kogumismeetodeid 2% võrra vähem. See tähendab, et pensionifonde eelistatakse üha enam.
Inimesed tahavad oma pensionivara paremini juhtida
Kasvu taga võib osaliselt olla 2021. aastal jõustunud pensionireform, mis muutis II samba kogumise senisest paindlikumaks. Kuna riik ja finantsasutused on teinud ja teevad aktiivselt teavitustööd, on inimeste teadlikkus pensionikogumise olulisusest kasvanud ning viimastel aastatel on mõlemas sambas järjest populaarsemaks muutunud indeksfondid.
III sambasse kogujate arvu suurenemist mõjutab enim selle sissemaksetelt saadav 20% tulumaksusoodustus. Seda saab nendelt enda tehtud III samba sissemaksetelt, mis ei ületa 15% inimese brutosissetulekust kalendriaastas või 6000 eurot. Sissemakseid võib aga otseloomulikult teha rohkem, lihtsalt kõrgemate summade puhul enam tulumaksusoodustust ei saa. Lisaks ei saa seda tööandja tehtud sissemaksete pealt ning siin tasub meeles pidada, et eelpool nimetatud 15% ja 6000 euro piir kehtib nii tööandja, kui enda tehtud sissemaksetele. Et 2024. aasta III samba sissemaksete osas tulumaksutagastust saada, tuleb need teha hiljemalt 27. detsembril kl 15.59-ks
Uued võimalused teise pensionisambasse rohkem investeerimisel
Järgmisest aastast avaneb võimalus hakata ka ise teise pensionisambasse tegema suuremaid makseid. See tähendab, et kui siiani on inimesel olnud võimalik panustada teise pensionisambasse 2% oma brutopalgast, siis edaspidi on võimalik enda panuseks valida ka 4% või 6%. Riik lisab sellele 4% ka edaspidi, vaatama inimese enda panusele.
Maksete suurendamist võimaldavate avalduste vastuvõtmine algas käesoleva aasta algusest ning näeme, et inimeste huvi selle võimaluse vastu on suur. Ainuüksi esimese nädalaga otsustas üle 2000 koguja Swedbankis suurendada igakuiseid II samba makseid ning oktoobri lõpuks oli neid juba peaaegu 30 000.
Näitena võib tuua, et kui inimene teenib Eesti keskmist brutopalka ehk 1800 eurot kuus, maksab ta iga kuu II sambasse 108 eurot. Sellest 36 eurot ehk 2% on isiklik panus ning 72 eurot ehk 4% maksab riik. Sissemakseid aga 6% suurendades kogub ta iga kuu hoopis 180 eurot ehk 108 eurot isiklikku panust ning riigi makstav raha, 72 eurot jääb muutumatuks. Lisaks on II pensionisamba sissemaksed tulumaksuvabad, võimaldades kogu summa kohe pensionifondi suunata ja liitintressil kasvada. Tänase 2% sissemakse juures on inimese maksuvõit järgmises aastast 95 eurot aastast, 6% sissemakse puhul aga 285 eurot. Neile, kes esitavad avalduse hiljemalt 30. novembril, jõustub muudatus 1. jaanuaril 2025. aastal. Avaldust saab esitada internetipangas või www.pensionikeskus.ee lehel.
Swedbanki “Pensioni jätkusuutlikkuse arvamusuuring” viidi oktoobris läbi Eestis, Lätis ja Leedus. Sellest võttis osa 1531 vastajat vanuses 18-55 eluaastat.
