Kas Eesti inimeste pensionifondide valikud ühtivad nende riskiisuga?
Pensionifondi valikul pööratakse esmalt tähelepanu fondi tootlusele, sest kõik kogujad soovivad, et nende pensioniraha kasvaks võimalikult palju. Samas ütleb 2022. aasta Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, et lisaks tootlusele võiksid pensioniks kogujad veenduda, et investeeringud vastaksid nende riskiisule.
Pensionifondi valik võib esmapilgul tunduda aeganõudva ja tülika tegevusena. Fonde on mitmeid ning nende võrdlemine võtab omajagu vaeva. Samuti lükkavad noored valikut sageli edasi mõeldes, et pensionini on aega küllaga. Tegelikkuses tasuks õige fond valida võimalikult varakult, sest kõrgem tootlus mõjutab otseselt inimese tulevast pensionit.
Millest peaks II samba fondi valik sõltuma?
Eelkõige vaadatakse fondi tootlust, tasusid ning kuhu fond investeerib. Üldise reegli kohaselt peaksid äsja tööellu sisenenud noored eelistama kõrgema aktsiate sisalduse ehk suurema riskitasemega fonde. Heaks näiteks on passiivselt juhitud indeksfondid, mille tootlused on turu kõrgeimad ning tasud madalaimad. Nimelt on uuringud näidanud, et aktsiate pikaajaline reaaltootlus on märkimisväärselt kõrgem kui võlakirjade oma. Tõsi, lühiajalised langused ja majanduskriisid mõjutavad aktsiate väärtust küll tugevamalt, kuid pika kogumisperioodi peale ületab kõrgem tootlus lühiajalised langused.
Vanuse kasvades ehk pensioni kogumisperioodi lõpusirgele lähenedes tasuks aga vaadata suurema võlakirjade sisaldusega fondide poole, mille riskitase on madalam. Küll on selliste fondide tootlus ka madalam. Kuid konservatiivsemad fondid ei reageeri turgude langusele sama jõuliselt nagu indeksfondid, mis äärmiselt oluline, kui investeerimisperiood on lõppemas.
Varem tõmmati noortele loosiga vanusele mittesobiv fond
Üldjoontes näitas 2022. aastal koostatud Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, et Eesti pensionikogujad järgivad levinud soovitusi. Madalama riskiga konservatiivsemates fondides on enamasti inimesed, kes on juba pensionieas või lähima 10 aasta jooksul sinna jõudmas. Küll aga on konservatiivsetes fondides ka sinna loosiga sattunud inimesi.
Nimelt loositakse täiskasvanuks saanutele, kes tööle asuvad ja pole ise valikut teinud riigi poolt pensionifond ning kuni 2019. aastani olid loosis vaid konservatiivsed fondid. Nii oli 2022. aasta analüüsi kohaselt veel peaaegu 15 000 inimest liialt madala tootlusega fondis. Positiivse muudatusena said pensionifondid alates 2019. aastat investeerida maksimaalselt ehk 100% ulatuses aktsiaid sisaldatavatesse fondidesse. Nii said hoo sisse indeksfondid, mis sobivad 18-aastastele oluliselt rohkem ning annavad noortele pensioniks valmistumiseks korraliku hoo sisse. Antud võimalust võiks aga rohkem kasutada. Aastal 2022 oli 22–32-aastaste hulgas 100% aktsiariskiga fondides ainult 60–77% inimestest. Kokkuvõttes leiab Sotsiaalministeeriumi raport, et kõrgema riskiga fondide osakaal võiks olla veidi suurem nii nooremate kui ka vanemate inimeste seas, sest see suurendaks muuhulgas ka süsteemi keskmist tootlust.
Peiki sõnul tekitab veidi muret see, et kuigi inimestele tehakse soovitusi pensionifondi vahetada, siis ei võeta nõu sageli kuulda. Tehes inimestele meeldetuletuse, et sinu pensionifond võiks olla märgatavalt suurema riski ja kõrgema tootlusega või vanematele elanikele soovituse konservatiivsema fondi kasuks, siis küsitakse sageli, kas selleks on ikka õige aeg? Meie hinnangul tuleks oma riskiisu peale aeg-ajalt mõelda.
Üha enam eelistatakse elutsüklifonde
Olukorra lahendamiseks lõi Swedbank elutsüklifondid, mille riskitase muutub aastate jooksul koos pensionikoguja vanusega. Esimesena tõime turule 1990. aastatel sündinutele mõeldud elutsüklifondi. Kuna fond osutus edukaks, siis lisasime ka teistel kümnenditel sündinutele vastavad elutsüklifondid. Need sobivad just inimestele, kellel puudub soov ja tahtmine pensionini jäävate aastate jooksul mitmeid kordi fonde vahetada. Elutsüklifondide “retsept” muutub pensioniea lähenedes selliselt, et pensionifondis on minimaalselt riskantseid varaklasse – aktsiaid ja kinnisvara – ning kasvab madala riskiga võlakirjade osakaal. 2022. aastal muutiski Swedbanki kolm senist nii-öelda tavalist, aktiivselt juhitud pensionifondi elutsüklifondideks. Oma fondid said 1960., 1970., ja 1980. aastatel sündinud inimesed ja 2023. aasta veebruaris lisandus 2000. aastatel sündinutele mõeldud fond.
Uus lähenemine on end hästi tõestanud, sest 2022. aasta lõpuks oli olemasoleva Swedbanki fondi sobivama vastu vahetanud viiekohaline arv tulevasi pensionäre. Kokkuvõttes annab elutsüklistrateegia võimaluse valida sünniaastaga sobiv fond ning seal olla muretult pensionieani.
Üha rohkem inimesi jõuab õige riskitasemega fondi
Swedbanki pensioni klientide näitel võib välja tuua, et 2023. aasta lõpu seisuga oleme enda vanusele sobivaimas fondis olevate investorite arvu suutnud tõsta 60 protsendist 70 protsendini. Kõige suuremad muutused toimusid tema sõnul just 1960. aastatel ja varem sündinute ning 1990. aastal sündinute pensioni valikute osas.
Ent sünniaasta ei kohusta siiski ühekski valikuks. Need, kelle sünniaasta jääb kümnendi teise poolde, eelistavad pigem järgmisele kümnendile mõeldud fondi. Samuti on 90% indeksfondi valinutest sünniaastaga 1970 ja hiljem, mis on igati sobilik – selle fondi riskitase ajas ei muutu. Kõige kiirema investorite kasvuga indeksfondis – 1990–99 – on alla 1% investoritest sündinud 60. aastatel või isegi varem, aga nende puhul on ilmselt tegemist teadliku valikuga, sest pank sellist riski neile enam ei soovita.
Neile, kellel pensionieani vähemalt 10 aastat, soovitame kahte varianti: kes tahab pensionini olla rahulikumalt ja turvalisemalt ühes fondis, neile soovitame elutsüklifondi. Kes soovib aga maksimaalset tootlust ja on samas valmis finantsturgudelt nii tõusude kui languste ajal maksimumi võtma, soovitame indeksfondi. Samas tuleks arvesse võtta, et pensioniea lähenedes tuleks ikka vähemalt ühel korral võtta ette fondi vahetus ning minna rahulikumasse fondi.
