Kas mehed ja naised peaksid valima erineva pensionifondi?
II samba pensionifondi valik sõltub riskiisust – kas eelistatakse suurema aktsiate või võlakirjade sisaldusega fondi. Kuna meeste ja naiste riskiisu peetakse erinevaks, siis kas see tähendab, et ka fondide valikud peaksid olema erinevad?
Vastukaaluks võib argumenteerida, et riskiisu sõltub ennekõike ikka investeerimisperioodist. Kuna naiste oodatav eluiga on Eestis 82,3 aastat ja meeste oma 73,6 aastat, siis võivad naised lisakümnendi pärast kauem riskida. Selles on küll loogika olemas, kuid tegelikkuses ei sõltu pensionifondi valik soost, vaid vanusest – ehk sellest, kaua on jäänud aastaid pensionini. Kõrgema riskiga fondid sobivad neile, kelle investeerimisperiood on pikk. Madalama riskiga fondid aga neile, kel on pensioni vaid loetud aastad, et pensionivara säilitada.
Riskantsema fondi suur eelis on kõrgem tootlus, sest läbi ajaloo on aktsiate pikaajaline tootlus olnud märgatavalt parem kui võlakirjade oma. Samas on võlakirjad stabiilsemad ja kaitsevad pensionikoguja vara majanduskriiside ajal, mil nende hinnad kukuvad aktsiatest oluliselt vähem, mistõttu ongi vanematele kogujatele sobivates fondides võlakirjade osa suurem. Seega kui pensionini on jäänud üle 10 aasta, teeb aktsiate suurem tootlus krahhide languse tasa, kuid kui pensionipõlv on mõne aasta kaugusel, siis võib ootamatu kriis agressiivsemas pensionifondis olevast varast tuntava osa röövida ning pole aega oodata kaotuse tagasiteenimist.
Õige fond täiskasvanuks saades
II sambaga liitutakse 18-aastaseks saamisele järgneva aasta jaanuarist. Kogumine võib aga näiteks ainult õpingutele pühendudes mõned aastad edasi lükkuda, kuna sissemaksete tegemise tingimuseks on töötasu saamine. Noorele, kes ei vali pensionifondi ise, loosib selle riik. Kui varem olid loosirattas pensionieelikutele sobivad fondid, siis viimastel aastatel on õnneks ka neil, kelle esimese fondi valik tuleb loosiga, suurema aktsiate osakaaluga indeksfondid.
Kes aga ei soovi aja möödudes riske ümber hinnates kolm-neli korda pensionifondi vahetada ning tahavad, et fondi riskitase muutuks automaatselt koos vanusega, võiksid kaaluda elutsüklifonde. Näiteks 1990-ndatel sündinutele sobib Swedbanki pensionifond indeks 1990–99, mis investeerib peamiselt indeksitesse, kuid mille aktsiarisk hakkab järk-järgult vähenema alles paarikümne aasta pärast ehk pensioniea lähemale jõudes.
Sarnaseid elutsüklifonde pakutakse erineva sünniaastaga kogujatele. Näiteks on elutsüklifonde 1980-ndatel, 1970-ndatel ja ka 2000-ndatel aastatel sündinutele. Kõrge riskitaluvusega tulevastel pensionärid, kes tahavad saada maksimaalselt osa maailma aktsiaturgude liikumisest ning seeläbi pensionivara suurema tootlusega kasvatada, võivad valida ka indeksfondi.
Pensioniea lähenedes konservatiivsemad valikud
Mida lähemale liigub pensioniiga, seda enam tuleb pöörata tähelepanu finantsturgudel toimuvale. Iga investori soov on, et pensionile jäädes oleks II sambas võimalikult suur summa. Sellepärast on oluline fondis olevate aktsiate osakaalu ehk riski tasapisi vähendada.
Kahjuks on Eestis statistilised andmed näidanud, et inimesed ei tea, millises fondis nende pensionivara on, mistõttu osa neist ei ole ka vanusega sobivas fondis – hulk noori on jätkuvalt fondides, mis pigem sobib nende vanematele, ning pensionile jääjad liiga kõrge riskiga fondides. Noored võivad sellise valikuga aastate jooksul jääda ilma märkimisväärsest tootlusest ning vanematel võib pensionile jäädes vaadata pensionikontolt vastu palju väiksem summa, kui seal oli mõni aeg varem.
Siin tulebki appi elutsüklifond, mille puhul ei pea muretsema fondide vahetamise pärast ja võib vabalt olla 40 aastat samas fondis. Staažikamatele pensionikogujatele sobib näiteks fond, mis on mõeldud 1960-ndatel sündinutele. Neile, kelle pensioniiga on saabunud või kohe-kohe käes ja kes soovivad juba kogutud raha säilitada, sobib fond Konservatiivne, kus on aktsiate osakaal väike ning mis peab paremini vastu suurematele turukõikumistele. Viimane on praeguses, heitlikus majandusolukorras väga oluline.
Paljude jaoks sobiva fondi lihtsam valimine oli ka põhjuseks, miks me eelmise aasta mais otsustasime Swedbankis laiendada elutsüklifondide valikut ka teistele kümnenditele, lisaks juba hästi toimivale 1990-ndate sündinutele mõeldud fondile.
Kokkuvõttes pole pensionifondi valikul vahet, oled sa naine või mees, sest riskiisu on individuaalne ja sõltub vanusest. Oluline on aga valida endale sobiv lahendus, et elu pikim puhkus oleks võimalikult hea.