Avalehele
Kuidas mõjutab koroonaviirus Sinu pensionit, mida pead teadma ja tegema?

Kuidas mõjutab koroonaviirus Sinu pensionit, mida pead teadma ja tegema?

Koroonaviiruse levik on tekitanud finantsturgudel ebakindlust, väärtpaberite hinnad on langenud ja see mõjutab hetkel ka Sinu pensionifondi väärtust.

Enda pensionifondist arusaamiseks on vältimatult tarvis ühte teadmist. Pensionifondides olevad väärtpaberid saab väga laias laastus jagada aktsiateks ja võlakirjadeks. Ettevõtete aktsiate hinnad reageerivad turu suunamuutustele järsemalt, liikudes nii üles- kui ka allapoole. Pikemas perspektiivis on aga just aktsiahinnad tõusnud kiiremini (altpoolt saad lugeda lisaks aktsiate pikaajalise tootluse kohta). 2019. aastal jõustunud seadused võimaldasid Eesti pensionifondidel paigutada rohkem pensioniraha aktsiatesse ning pikas perspektiivis tõstab see Eesti pensionifondide kasvuootusi. Juba 2019. aastal võimaldas see väga ilusaid kasvunumbreid – Swedbanki elutsüklifond K1990–1999 kasvas suisa 26,88%! 2019. aasta lõpu seisuga oli sama fondi 2 aasta tootlus 10,4% ja 3 aasta tootlus 8,5%.

Kui vaadata turgude hetkeseisu, on koroonaviirusest alguse saanud ebakindlus osa sellest kasvust minema pühkinud. Siiski pole põhjust muretseda.

Siin on 3 põhjust, miks pole vaja muretseda

  • Enamikul meist on pensionini palju aega ja turud jõuavad selle aja peale uuesti tõusta. Nagu öeldud, on aktsiate hinnad kerkinud pikas perspektiivis rohkem.
  • Igal kuul paneme pensioniks kõrvale väikese summa. Selle raha eest ostab pensionifond Sulle aktsiaid. Kui turud on tõusuteel, on aktsiad kallid ja saad neid vähem. Kui turud langevad, on aktsiad soodsamad ja saad neid rohkem. Regulaarse kogumise tulemusena omandad väärtpabereid nii kallilt kui ka odavalt ning hindade kõikumised Sind nii väga ei mõjuta.
  • Alles pensioniea lähenedes muutub turgude hetkeseis Sulle oluliseks, sest siis tahad oma pensionifondis olevaid väärtpabereid kindlasti kallilt müüa. Sellepärast on oluline, et pensioniea lähenedes vähendad pensionifondis aktsiate osakaalu ehk vähendad riski.

Swedbanki investeerimisfondide seas on 4 pensionifondi, mis erinevad aktsiate osakaalu ehk riskitaseme poolest. K10, K30, K60 ja K100 fondide nimes peituv number näitab maksimaalset aktsiate osakaalu fondis.

Enda jaoks õige fondi leiad vastavalt vanusele

  • Kui Sinu vanus on kuni 44 aastat, sobib Sulle K100.
  • Kui Sinu vanus on 45–54 aastat, sobib Sulle K60.
  • Kui Sinu vanus on 55–62 aastat, sobib Sulle K30.
  • Kui Sinu vanus on üle 63 aasta, sobib Sulle K10.

Ehk mida pikem aeg on jäänud pensionini, seda julgemalt aktsiatesse investeerivas fondis tasub olla. Pensioniea lähenedes on mõistlik järk-järgult aktsiate osakaalu vähendada.

Nüüd aga vastus küsimusele: mida on tarvis teha seoses koroonaviirusega. Lihtne vastus on – kontrolli üle, kas kogud enda vanusele vastavasse fondi. Kui jah, pole põhjust muretsemiseks. See on kindel rusikareegel ka rahulikumatel aegadel – turud tõusevad ja langevad, kuid vanusele vastavas fondis olles ei pea muretsema järskude kukkumiste ega saamata jäänud tulude pärast.

Kui kogud pensionit Swedbanki penisonifondides ja Sul peaks olema tarvis fondi vahetada, anname Sulle sellest internetipangas ning nõustamistel teada. Enamik meie kliente kogub just vanuse järgi sobivas fondis. Sama loogika kehtib ka teiste fondihaldurite puhul – oma fondi riskitase tasub üle vaadata sõltumata sellest, millise fondivalitseja juures see fond asub.

Lisaks ülaltoodud fondidele on meil 1990. kuni 1999. aastatel sündinud klientidele pakkuda unikaalne elutsüklifond K1990–1999. See fond investeerib algul aktsiatesse, kuid pensioniea lähenedes vähendab automaatselt aktsiate osakaalu. Ehk kui oled praegu 20–30-aastane, võid rahulikult valida selle fondi ning Sa ei pea kunagi oma fondi vahetamisele mõtlema.

Kui avastasid, et Sa pole hetkel enda vanusele sobivas fondis või soovid sellest teemast rohkem teada, uuri lähemalt meie II samba fondide lehelt, Pensionikeskusest või võta ühendust ja pea nõu meie investeerimistoega numbril 613 1606.

Aktsiahinnad tõusevad, kui jaksad tõusu ära oodata

Eelmise aasta aktsiahindade kiire tõusu taustal hakkas Eestis üha valjemalt levima arvamus, et võimalikult suur osa pensionist tuleb investeerida aktsiaturgudele. Viimase nädala aktsiaturgude kõikumine on tõstatanud küsimuse, kas see siiski on igas olukorras sobiv lähenemine.

Finantsturgude ajalugu näitab kahte selget trendi:

  • investeeringud aktsiaturgudele on kõige heitlikumad;
  • investeeringud aktsiaturgudele on pikemas perspektiivis parima tootlusega.

Pikima ajalooga USA aktsiaturgude näitel on aktsiatel läinud nii:

  • 30 aastaks investeeritud raha on USA aktsiaturgudel näidanud alati 7–15% aastatootlust, ükskõik millisest aastast arvestusega alustada või lõpetada;
  • 10 aastaks investeeritud raha on näidanud negatiivset tootlust vaid 2 perioodil: 1930ndate suure depressiooni ja 2008. aasta suure finantskriisi järel;
  • 1 aastaks investeeritud raha on tootnud –70% … +146% ehk kunagi ei saa olla kindel, kas turg eeloleval aastal tõuseb või langeb.

Need näited selgitavad, miks on investeerimise puhul kõige olulisem valida investeerimisperioodile vastav riskitase. Sinu Swedbanki pensionifondid on just selliselt üles ehitatud – soovitame rohkemate aktsiatega fonde, kui investeeringu lõpuni on jäänud pikk aeg, ning vähemate aktsiatega fonde, kui see periood jääb lühemaks.

Fondiosaku väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluse kohta. Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvu fondide prospektide ja põhiteabega aadressil www.swedbank.ee/fondid või lähimas Swedbanki esinduses. Lisainfo saamiseks pöördu Swedbanki investeerimistoe poole telefonil 613 1606 või e-posti aadressil investeerimistugi[at]swedbank.ee.