Mida peaks tegema, et saada keskmisest suuremat pensionit?

Eestis saavad mitmete ametite esindajad riigilt eripensione, mis on võrreldes keskmise pensioniga märkimisväärselt suuremad. Selleks, et igaüks saaks pensionieas nautida väärikat elatustaset, soovitan juba varakult paremaks pensioni kohustusliku ja vabatahtliku pensioni sissemaksete suurendamist.

Eestis saavad eripensionit mitme ameti esindajad, näiteks politseinikud, kohtunikud, kaitseväelased või parlamendiliikmed. Eripensioni suurus võib olenevalt ametist küündida tuhandete eurodeni. Näiteks 2024. aastal oli keskmine kaitseväelase eripension 1496 ja politseinikel keskmiselt 1535 eurot, parlamendiliikmetel aga keskmiselt üle 3600 ja kohtunikel üle 4700 euro.

Samal ajal tõuseb 1. aprillist keskmine vanaduspension 817 euroni. Kui keskmisel inimesel võib olla keeruline pensionieas kohtuniku või riigikogu liikmetega samaväärset pensioni saada, on võimalik siiski võimalikul varakult ja nooremas eas tehtud õigete sammudega oma vanadusea sissetulekut märkimisväärselt suurendada.

Oletame, et 30-aastane inimene teenib täna Eesti keskmist brutopalka ehk umbes 2000 eurot kuus ning kogub vaid II pensionisambasse 2-protsendilise sissemaksega. See tähendab, et tulevikus moodustab tema pension tõenäoliselt heal juhul vaid 37% tema pensionile eelnenud sissetulekust. Näiteks praeguse keskmise palga juures jääks see 700–800 euro vahemikku. Selline pension tähendab vanemas eas märgatavat elatustaseme langust ja sunnib oluliselt muutma senist tarbimist ja harjumusi.

Suurenda teise ja kolmanda samba sissemakseid

Viise pensioni suurendamiseks on mitmeid, kuid keskmise inimese jaoks on kõige lihtsam viis oma tulevikku kindlustada suurendada II pensionisamba sissemakseid 6 protsendini oma brutopalgast. Kuni selle aasta alguseni kehtinud süsteem – 2% brutopalgast ja riigilt lisanduv 4% – annab pensioniks kogutud summale küll mõistliku aluse, ent pikas perspektiivis pole seda piisavalt.

Kui keskmiselt teenib inimene kuus brutopalka 2000 eurot ja varasemalt laekus II sambasse 2-protsendilise makse puhul 120 eurot kuus, siis sissemakse suurendamisel kuue protsendini laekub kuus aga juba 200 eurot. See on märkimisväärne vahe, mis aitab pikemas perspektiivis pensionil jõudsamalt kasvada.

II samba sissemaksete suurendamise kasuks räägib ka maksusoodustus. II samba puhul tehakse sissemakse otse inimese brutopalgast ehk enne tulumaksu mahaarvamist. See tähendab kohest 22% maksuvõitu iga panustatud euro pealt.

Ent lisaks II samba sissemaksete suurendamisele tuleks tähelepanu pöörata ka III pensionisambale. Regulaarsed sissemaksed III sambasse võimaldavad inimesel ise täiendavad pensionivara koguda, kasutades seejuures ära ka riigi pakutavat maksusoodustust.

III samba põhiline eelis on see, et sinna aasta jooksul tehtud sissemaksetelt saab tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi kuni 22% tulumaksu. Sissemaksete piir, millelt tulumaksu tagasi saada võib, on kuni 15% inimese aastasest brutotulust või maksimaalselt 6000 eurot aastas. Näiteks kui inimene teenib kuus 2000-eurost brutopalka ja panustab igakuiselt III sambasse maksimaalselt 300 eurot, koguneb sinna aasta jooksul 3600 eurot, mis on juba võrdlemisi arvestatav summa.

Kui lisaks sellele tõstab inimene ka II samba sissemaksed 6%-le, siis saaks ta täna pensionile minnes pensionit üle 1500 euro kuus, mis on juba võrreldav praeguste kaitseväelaste ja politseinike eripensionitega. Siinjuhul tuleb ka arvestada, et tegelikkuses inimese palk aja jooksul tõuseb, mistõttu oleks tegelik pension mitmekümne aasta pärast tõenäoliselt veelgi suurem.

Paremaks pensioniks valmistumise vastutus lasub üha enam inimesel endal ning mõistlik on esmalt enda kasuks maksimaalselt tööle panna II ja III sammas. Kui neid võimalusi targalt kasutada, sealhulgas III samba tulumaksutagastust, saab oma pensionivara oluliselt kasvatada. Tasub kiirelt tegutseda, sest mida varem koguma hakata, seda rohkem jõuab liitintress oma tööd teha ning tulevast pensioniraha kasvatada.

Faktidest

Eripensionid on ette nähtud teatud kutsealade ja ametikohtade töötajatele, kelle töö on seotud suurenenud vastutuse, terviseriskide või erilise koormusega. Eripensionid liigituvad kaheks – kutsealade ja ametikohtade sooduspension ja väljateenitud aastate pension. Kutsealast ja ametikohast pensionit saavad politseinikud, prokurörid, kaitseväelased, kohtunikud riigikontrolörid, õiguskantslerid ja parlamendiliikmed ning see määratakse ametikoha ja staaži alusel. 2024. aastal oli keskmine ametnike eripension veidi üle 1700 euro kuus. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist kaotati eripensionid kaitseväelastele, prokuröridele ning politsei- ja piirivalveametnikele ehk selles valdkonnas peale 2020. aasta algust ametisse asujad enam eripensionit ei saa.

Väljateenitud aastate pensionit aga inimesed, kes on töötanud ametikohal, kus enne pensioniikka jõudmist kaob või väheneb nende töövõime, mistõttu ei saa nad enam sellel ametikohal töötada.Väljateenitud aastate pensioni saamiseks tuleb koguda vajalik tööstaaž, mis alates 2024. aastast peab olema kogutud enne 2030. või 2036. aastat, välja arvatud mäetöödel, kus seda saab teha kuni 2049. aastani.