Enam kui pool Eesti elanikest oleks valmis eetilistel kaalutlustel pensionifondi vahetama
Swedbank Investeerimisfondide Balti riikides korraldatud uuringu järgi soovivad Eesti pensionikogujad oma pensionifondilt investeeringuid, mis ühtiksid nende väärtustega. Inimeste jaoks on oluline jätkusuutlike investeeringute suurendamine ja pensioniraha paigutamine ettevõtetesse, mis toovad ühiskonnale selget kasu.
Uuringu andmetel soovib suur osa Eesti pensionikogujatest näha eelkõige fondide investeeringuid ettevõtetesse, mis loovad ühiskonnale käegakatsutavat mõju: 46% vastanutest eelistaks, et nende pensioniinvesteeringud aitaksid kaasa sotsiaalsete vajaduste lahendamisele, näiteks tervishoiu ja hariduse kättesaadavuse parandamisele.
38% vastanutest sooviks, et investeeringud toetaksid loodust, sealhulgas metsade ja põllumaade hoidmist ning puhta vee kättesaadavuse parandamist. Roheenergiat sooviks investeeringute kaudu edendada 30% vastanutest.
Uuringu tulemused näitavad, et avalik arutelu kujundab inimeste eelistusi. Roheenergia arendamine on muutunud väärtuspõhisest teemast kohati konfliktseks avalikuks aruteluks. Viimasel aastal toimusid omavalitsustes vaidlused taastuvenergia arendamise üle – see kajastub ka uuringu tulemustes ja mitte positiivses suunas. Huvi roheenergia investeeringute vastu vähenes võrreldes mullusega ligi 7 protsendipunkti.
Kuigi huvi taastuvenergia investeeringute vastu on aastate võrdluses kahanenud, siis selgub uuringust, et kliimariski tajutakse jätkuvalt. 51% Eesti elanikest usub, et kliimamuutusel on otsene mõju nende pensionisäästudele. Kliimamuutused mõjutavad pensionifondide investeeringuid väga praktilisel moel: regulatsioonid võivad muutuda, energiahinnad kõikuda ja äärmuslikud ilmastikunähtused ettevõtetele kahju põhjustada. Seetõttu on fondihalduritel üha olulisem hinnata ja juhtida jätkusuutlikkuse riske ka tulevikku vaatavalt.
Pensioniinvesteeringud peavad ühtima investori väärtustega
Uuringus küsiti ka, kas jätkusuutlike investeeringute osakaalu peaks pensionifondides suurendama või vähendama. Osakaalu suurendamist tahaks tulevikus näha 43%, samaks jätmist 23% ja vähendamist 17% vastanutest.
Jätkusuutlikkus on lai mõiste ning Balti riikides nähakse kasu erinevalt, kuid näiteks Eesti inimesed peavad selles vallas uuringu järgi kõige tähtsamaks energiatõhususe suurendamist, võrdsemat kohtlemist tööturul ja seda, et jääkproduktidest loodaks uusi innovaatilisi tooteid.
Uuringus küsiti ka, kas pensionikoguja oleks valmis fondi vahetama, kui avastab, et fond investeerib ettevõttesse, mis ei ühti ta väärtustega. Eestis sooviks sellises olukorras fondi vahetada 58%, Lätis 57% ja Leedus 55% vastanutest. Eestis oli kolme riigi võrdluses ka kõige vähem neid inimesi, keda see külmaks jätaks – vaid 8% leidis, et nad tõenäoliselt ei vahetaks fondi eetilistel kaalutlustel finantstootluse ees. Ülejäänud ehk 34% vastasid, et nad tunneksid muret, kuid vajaksid enne otsustamist rohkem infot. Pensionifondidest leiad rohkem infot swedbank.ee lehelt.
Swedbanki pensionifondid on jätkusuutlikkuse valdkonna liidrid
2025. aasta sügisel läbi viidud uuringu kohaselt nähakse Eestis Swedbanki pensionifonde jätkusuutlikkuse valdkonna liidritena. Swedbanki nimetas esikohale 32% vastanutest, järgnesid LHV 20% ja Tuleva 16%-ga. Kõik Swedbanki pensionifondid arvestavad investeerimisotsustes keskkonna- ja sotsiaalsete teguritega ning edendavad vastutustundlikku ettevõtlust. Investeeringute fookuses on süsinikuheite vähendamine, looduskeskkonna kaitsmine ning eetilise ja kaasava ühiskonna toetamine.
Jätkusuutlikkus on fondide investeerimisprotsessi loomulik osa. Sel aastal uuendas Swedbank Investeerimisfondid oma vastutustundlike investeeringute põhimõtteid, et jätkusuutlikkus oleks investeerimisotsustes veel selgemalt ja süsteemsemalt arvesse võetud.
Artikli autor Mirjam Moisto on Swedbanki Investeerimisfondide jätkusuutlikkuse spetsialist.
Rohkem artikleid leiad meie blogi pensioni rubriigist.
