Swedbanki portfellihaldur: USA osakaal peegeldab aktsiaturgude ülesehitust
Lähis-Idas toimuv on toonud turgudele ebakindlust ja tõstatanud küsimuse, kuidas see mõjutab pensionifonde. Samal ajal on rohkem tähelepanu saanud USA osakaal pensionifondides ja selle põhjused.
Swedbanki pensionifondide portfellihalduri Pertti Rahneli sõnul ei ole USA roll pensionifondides midagi erandlikku, vaid see tuleneb maailma aktsiaturgude ülesehitusest.
„Suur osa maailma kõige suurematest ja kasumlikumatest ettevõtetest on noteeritud just USA börsidel. Kui USA moodustab ligikaudu kaks kolmandikku maailma aktsiaturu väärtusest, siis kajastub see loomulikult ka pensionifondides. See ei puuduta ainult aktiivselt juhitud fonde, vaid ka globaalselt hajutatud indeksifonde,“ ütles Rahnel.
USA majandus on energiahindadele vähem haavatav
Praeguses olukorras toetab USA turge seegi, et nende majandus on energiahindade järskudele muutustele vähem haavatav kui mitmed teised piirkonnad. Maailma ühe suurima naftatootja ja eksportijana on USA energiasõltumatus suurem kui näiteks Euroopal või paljudel arenevatel turgudel, mis sõltuvad rohkem imporditavast energiast.
„Kui nafta ja gaasi hinnad järsult tõusevad, mõjutab see enamasti rohkem neid piirkondi, mis sõltuvad enam sisseostetavast energiast. USA positsioon on selles vaates oluliselt tugevam, mis aitab ka sealsetel turgudel ebakindlal ajal paremini vastu pidada,“ märkis Rahnel.
Lisaks on maailmamajandus täna nii tihedalt läbi põimunud, et ettevõtteid ei saa vaadata ainult nende koduturu järgi. Näiteks moodustavad Euroopa aktsiaturul olulise osa ravimifirmad, kuid suur osa nende käibest tuleb USAst. Sama kehtib ka mitme arenevate turgude suurettevõtte puhul. Seetõttu on raske näha olukorda, kus USA majandusel läheks halvasti, kuid teistel piirkondadel samal ajal väga hästi. Ebakindlatel aegadel liigub kapital sageli suurematele ja likviidsematele turgudele.
Muudatused fondides on olnud mõõdukad
Sellegipoolest on praegune olukord toonud kaasa mõningaid muudatusi fondides, et potentsiaalseid riske hajutada. „Näiteks oleme osades pensionifondides vähendanud aktsiate osakaalu 90 protsendini, kuigi fondi tingimused lubaksid 100 protsenti. Lisaks oleme suurema võlakirjaosakaaluga fondides vähendanud riskantsemate võlakirjade osakaalu.“
Rahneli sõnul on muudatused olnud pigem mõõdukad, sest praeguses turuolukorras tuleb arvestada ka sellega, et positiivsete arengute korral võib meeleolu kiiresti paraneda ja turud taastuda oodatust kiiremini. „Liiga järsult riske vähendades võib jääda sellest taastumisest lihtsalt kõrvale,“ lisas ta.
Portfellihaldur rõhutas, et pensionifonde ei tasu vaadata ainult ühe kriisi või lühiajalise turuliikumise kaudu. „Pensioniks kogumine on pikk protsess ning selle jooksul tuleb paratamatult ette nii rahulikumaid kui ka heitlikumaid perioode. Sellises olukorras on oluline mitte üle reageerida, vaid hoida portfell tasakaalus,“ selgitas ta.
