Investeering, mis annab muusikule karjääritõuke

Eesti paistab muusikute, heliloojate ja dirigentide poolest maailmas silma. „Iga pill ei võimalda muusikul mängida sellisel tasemel, mida oskused lubavad – tipptasemel esituseks on tarvis ka tipptasemel pilli,“ sõnab Eesti Pillifondi juht Marje Lohuaru. Pillifond on juba kümme aastat töötanud selle nimel, et erainvestorite toel tuua Eestisse maailmatasemel keelpille.

Näiteks mängib 2025. aasta muusikuks valitud Hans Christian Aavik 400 aasta vanusel Giovanni Paolo Maggini viiulil. See pill on valmistatud enne, kui sündis Ludwig van Beethoven. ERSO tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink kütkestab aga kuulajaid 200 aasta vanusel Prantsuse meistri Auguste Sébastien Bernardeli tšellol. Mõlemad instrumendid kuuluvad eraisikutele, kes on need pillifondi kaudu muusikutele kasutada andnud.

„On tähelepanuväärne, et meil on nii palju noori muusikuid, kelle oskused vääriksid meistripilli,“ sõnab Marje Lohuaru. Seda, miks on muusiku jaoks oluline, millisel pillil mängida, kirjeldab Sink nii: „Kehva autoga ei saavuta rallil samu tulemusi, ükskõik kui osav juht oled. Nii on see igas valdkonnas – kui sul ei ole õiget varustust, siis võid küll olla väga hea tegija, aga saad minna ainult teatud maani. Väärt pill annab uue ruumi ja võimaluse.“

Investeering, mis teeb omanikust metseeni

„Kõrge muusikalise väärtusega pillide hinnad algavad 200 000 eurost, seega on ettevõtjate ja erainvestorite panus muusikute tulevikku väga oluline. Sajanditevanuse meistripilli väärtus ajas aina kasvab. Meistripilli soetamine annab võimaluse toetada haridust ja kultuuri nii, et säilivad omaniku ootused majanduslikule kasule,“ selgitab Lohuaru.

Olgu asi sajanditagustes kliimaoludes kasvanud puidus, muutustes, mis on pillis auväärse eaga tekkinud, või meistrite meetodites, ent ajaloolised keelpillid on olemuselt ja kõlavärvingult kordumatud. Vanade meistrite valmistatud keelpille on maailmas säilinud loetud arv ning nende kultuuri- ja investeerimisväärtus on kõrge.

Pillifond pakub võimalust investeerida 17.–19. sajandi Itaalia ja Prantsuse meistrite keelpillidesse ja poognatesse. Fond loob investeerimisest huvitatule pilli ostuks vajaliku raamistiku: aitab leida sobiva hinnaklassiga sertifitseeritud pilli, sõlmida lepingud ja korraldada kindlustuse. Soetatud pill jääb investori varaks, mille ta annab pillifondi vahendusel kindlaks ajaks muusiku kasutusse. Muusikud saavad pillile kandideerida ja pillifondi ekspertkogu valib neist sobivaima.

Meistripill annab arenguhüppe

Nüüdseks on üheteistkümnel Eesti muusikul võimalus mängida 17.–19. sajandi meistrite valmistatud tipptasemel keelpillil.
„Meistripillil mängimine annab muusikule vajaliku arenguhüppe. Meie noored on väga kõrgel tasemel ja ambitsioonikad, nad tahavad konkurssidel osaleda ja maailmalavadel esineda. Kui sellesse valemisse lisada suurepärane pill, millel mängida, siis on muusikutel maailmatasemele jõudmiseks kõik võimalused,“ selgitab Lohuaru.

Hea näide on Arvo Pärdi sünnipäeva-aastale pühendatud kontserdid Carnegie Hallis, kus mängis viis Eesti Pillifondi pillil musitseerivat virtuoosi.

Aeg muudab väärispillid veel väärtuslikumaks

Keelpillidesse investeerimise aastane tootlus oleneb nii pilli valmistamise perioodist kui ka pillimeistrist. Sparebankstiftelsen Norway kunsti ja keelpillide kogu juht Anders Bjørnsen, kes on käinud ka Eestis pillidesse investeerimisest rääkimas, pakub meistripillide aastaseks tootluseks 3,7–6,9%. Soome juhtiv pilliekspert Eero Haahti toob välja, et mõistlik tootluse ootus on 3–3,5% aastas.

Ekspertide hinnangul võiks teha investeeringuid muusikainstrumentidesse vähemalt 5–10 aastaks. Tavapärane on aga, et pill müüakse edasi alles 20–30 aasta pärast.

Kümme aastat pillidesse investeerimist Eestis

Eesti Pillifondi kollektsiooni kuulub praegu 11 kõrgelt koteeritud keelpilli ja üheksa poognat. Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on fondi kollektsiooni kindlustusväärtus kümmekonna tegutsemisaasta jooksul stabiilselt kasvanud ja jõudnud ligi 2 miljoni euroni. „Me ei võistle kiiret tulu tõotavate varaklassidega, kuid teame, millist rõõmu ja rahuldust pakub meistripill nii omanikule, muusikule kui ka kogu muusikakogukonnale,“ sõnab Lohuaru.

Pillifondi muusikute hulgas on nii rahvusvaheliselt tunnustatud interpreete kui ka lootustandvaid (üli)õpilasi, kelle jaoks meistripillil mängimine loob eeldused rahvusvahelises konkurentsis läbi löömiseks.
„Ka pilli omaniku jaoks on ääretult huvitav jälgida, kuidas muusik tema pillil mängides areneb ja aina selgemalt oma tee leiab,“ sõnab Lohuaru.

Kuidas saab Eesti Pillifondi panustada?

Andekaid muusikuid saab pillifondi kaudu toetada kolmel moel.

• Investeerides sertifitseeritud meistripilli. Investor omandab pillifondi ekspertide abil meistripilli, mis on ta ainuomand nagu ka investeeringu tootlus. Fond abistab pilli hindamise, dokumentide vormistamise ja kindlustamisega. „Teeme koostööd rahvusvahelise pilliekspertide ja -meistrite võrgustikuga ning kanname paigutatud raha eest head hoolt,“ julgustab Lohuaru. Milline talent pillil mängima hakkab, otsustab pillifondi ekspertkogu kandidaatide hulgast valides.
• Investeerides konsortsiumipõhiselt ehk soetades pilli grupile. Meistripilli saab investeerida grupina, näiteks äripartnerite või sõpruskonnaga. „Oleme koostöös advokaadibürooga Triniti töötatud välja konsortsiumi mudeli, mis võimaldab investorite grupil olla meistripilli omanikud ning jagada investeeringu tootlust proportsionaalselt,“ selgitab Lohuaru.
• Toetades pillifondi rahaliselt. Pillifondi pillid ja poognad kuuluvad peamiselt erainvestoritele, kuid annetuste toel saab fond ise soetada meistripille. Praegu on pillifondi omanduses üks pill ja kaks poognat.

Swedbank on üks Eesti Pillifondi asutajatest ja iga-aastane toetaja.
Pillifondi kohta saab lisaks lugeda fondi veebilehelt.