Strateegi veerg august 2026

Juuli kujunes finantsturgudel kuuks, kus investorite tähelepanu liikus geopoliitilistelt riskidelt tagasi majanduse fundamentaalnäitajatele. Kui aasta esimesel poolel domineerisid uudisvoogu Lähis-Ida konflikt ja energiaturgude võimalikud häired, siis viimastel nädalatel on fookuses olnud eelkõige inflatsioon, keskpankade järgmised sammud ning ettevõtete majandustulemused. Üksikute sektorite teravast hinnakorrektsioonist hoolimata on finantsturud tervikuna näidanud märkimisväärset vastupidavust. Karistada said kauplejad, kes kasutasid riskantsete positsioonide ostmisel liigselt võimendust ning pühiti halastamatult turult eemale. See avas võimaluse ettevõtete fundamentaalnäitajatest lugu pidavatele pikaajalistele investoritele.

Aktsiaturgude puhul väärib tähelepanu muutus turu liidrites. Kui viimastel aastatel vedasid tõusu peamiselt mõned suured tehnoloogiaettevõtted, siis juulis laienes investorite huvi märksa suuremale ettevõtete ringile. Finants-, tööstus- ning väiksema turukapitalisatsiooniga ettevõtted näitasid tugevamat arengut, mis viitab tervemale turustruktuurile. Selline muutus tururotatsioonis on sageli märk sellest, et investorite optimism ei põhine ainult ühel sektoril, vaid majanduse väljavaatel tervikuna.

Aasta suurim investeerimisteema on jätkuvalt tehisintellekt. Juuli jooksul jätkusid teated rekordilistest investeeringutest andmekeskustesse, pooljuhtidesse ja energiasüsteemidesse, mis on vajalikud AI-lahenduste laialdaseks kasutuselevõtuks. Üha selgemaks saab, et tehisintellekt ei ole enam üksnes tehnoloogiasektori lugu, vaid mõjutab kogu majandust alates tootmisest ja logistikast kuni energeetika ja telekommunikatsioonini. Investorite jaoks muutub järjest olulisemaks oskus eristada ettevõtteid, kes loovad AI abil reaalset majanduslikku väärtust, mitte ei kasuta populaarset märksõna vaid oma turunduses.

Viimase kuu üks huvitavamaid arenguid on olnud investorite kasvav huvi infrastruktuuri vastu. Tehisintellekti kiire areng, elektritarbimise kasv ja digitaliseerumine nõuavad ulatuslikke investeeringuid elektrivõrkudesse, energiatootmisse, andmekeskustesse ja sidelahendustesse. Seetõttu liigub üha rohkem kapitali valdkondadesse, mida veel mõni aasta tagasi peeti suhteliselt igavateks. Sageli sünnivadki pikaajalised investeerimisvõimalused just seal, kus uued tehnoloogilised trendid kohtuvad reaalse füüsilise taristuga.

Investorina tasub meeles pidada, et finantsturgude tähelepanu liigub pidevalt ühe teema juurest teise juurde. Juulis domineerisid pealkirjades keskpankade sõnumid ja inflatsioon, kuid pikemas perspektiivis loovad väärtust palju aeglasemad ja sügavamad muutused. Tehisintellekti laialdasem kasutuselevõtt, energiasüsteemide ümberkujundamine ning infrastruktuuri moderniseerimine on trendid, mis mõjutavad investeerimismaailma veel aastaid.

Makropilt

Juuli üks olulisemaid makroökonoomilisi sündmusi oli USA Föderaalreservi istung. Keskpank jättis intressimäärad muutmata, kuid otsusega kaasnenud arutelu näitas, et inflatsioon ei ole veel täielikult kontrolli all. Mitmed keskpanga liikmed väljendasid muret hinnakasvu püsivuse pärast ning turud pidid kohandama oma ootusi varasemast ettevaatlikumaks. Investorid peavad silmas pidamas, et kuigi kõrge inflatsiooni teravaim faas võib olla möödas, ei pruugi tee madalamate intressimääradeni olla sirgjooneline.

Majanduse poolelt jätkas USA positiivset üllatamist. Tarbijate kulutused, ettevõtete investeeringud ning tööturg on püsinud tugevamana, kui veel aasta alguses oodati. See on aidanud hajutada kartusi läheneva majanduslanguse ees ning toetanud ettevõtete kasumiväljavaateid.

Euroopa majanduspilt jäi juulis tagasihoidlikumaks kui USAs, kuid olukord oli oluliselt parem kui veel aasta tagasi kardeti. Euroala SKP kasvas teises kvartalis ning tööturg püsis tugevana. Samal ajal tõusis euroala inflatsioon juulis ligikaudu 2,9% tasemele, mis sundis Euroopa Keskpanka säilitama ettevaatliku hoiaku. Euroopa Keskpank on viimastel kuudel rõhutanud, et energiahindade ja geopoliitiliste riskidega seotud inflatsioonisurve ei ole täielikult kadunud. Majanduskasv on küll aeglane, kuid tänase seisuga ei viita peamised näitajad sügavamale majanduslangusele. Investorite jaoks tähendab see keskkonda, kus võlakirjade tootlused püsivad atraktiivsed ning aktsiaturgudel säilib mõõdukas kasvupotentsiaal.

Aasias domineerisid juulis eelkõige tehnoloogia- ja tehisintellektiga seotud arengud. Piirkonna majanduskasvu toetavad jätkuvalt investeeringud pooljuhtidesse, andmekeskustesse ja digitaalsesse infrastruktuuri. Kuigi Hiina majandus kasvab aeglasemalt kui varasematel kümnenditel, püsib Aasia tervikuna maailmamajanduse üks peamisi kasvumootoreid.

Investorite tähelepanu on järjest enam suunatud sellele, kuidas AI-investeeringud hakkavad mõjutama reaalse majanduse tootlikkust. Aasia ettevõtted mängivad siin keskset rolli, kuna suur osa maailma pooljuhtide tootmisest ja tehnoloogilisest tarneahelast paikneb just selles piirkonnas. Seetõttu on Aasia jätkuvalt üks olulisemaid piirkondi pikaajalise kasvupotentsiaali vaates.

Eesti jaoks kujunes juuli märgiks sellest, et majanduskeskkond on muutumas stabiilsemaks kui viimastel aastatel. Kuigi ettevõtted ja tarbijad tunnetavad jätkuvalt kõrgete intressimäärade mõju, toetavad euroala majanduse paranemine ja inflatsiooni aeglustumine Eesti väljavaadet. Ekspordisektor seisab endiselt silmitsi nõrga välisnõudlusega, kuid olukord on võrreldes kahe eelmise aastaga märgatavalt tasakaalukam. Eesti majandus sõltub suurel määral Euroopa majanduse käekäigust ning seetõttu on euroala kasvunäitajate paranemine positiivne ka kohalike ettevõtete jaoks.

Aktsiaturud

Investorite jaoks pakkusid juulis parimat tootlust Hong Kongi, Norra ja Singapuri aktsiaturud, mis kasvasid eurodes mõõdetuna vastavalt 12,5%, 9,6% ja 9,0%.

Juuli alguse müügilaine ajal oli Hongkong üks väheseid Aasia turge, mis suutis tõusta. Investorid müüsid tehnoloogiaaktsiaid Jaapanis, Koreas ja Taiwanis ning paigutasid osa kapitalist Hongkongi finants-, kindlustus- ja tarbijasektori ettevõtetesse, mis olid varasemast rallist maha jäänud.

Singapuri aktsiaturgu peetakse Aasias sageli kaitsvaks turuks. Suur osa indeksist koosneb pankadest, kinnisvaraettevõtetest, sadama- ja logistikafirmadest ning kommunaalettevõtetest.

Norra aktsiaturu tõusu taga oli energiasektor, mis viiendiku võrra kallinenud nafta toel investoreid ostma meelitas.

Kõige enam kukkusid juulis Lõuna-Korea ja Jaapani börsid, mis langesid kuuga eurodes mõõdetuna vastavalt 17,0% ja 7,1%. Lõuna-Korea börsiindeks on erakordselt kontsentreeritud, kus Samsung ja SK Hynix moodustavad üle poole indeksi väärtusest. Mured mälukiipide nõudluse võimaliku aeglustumise pärast ning Hiina konkurentide edusammud tekitasid olukorra, kus Lõuna-Korea börs pidi kasutama ajutisi kauplemispiiranguid.

Jaapani Nikkei indeks on samuti muutunud väga sõltuvaks AI ja pooljuhtide sektorist. Suured nimed nagu Advantest, Tokyo Electron, SoftBank ja Kioxia olid pikka aega AI-buumi suurimad võitjad. Kui ülemaailmne kiibiaktsiate müügilaine algas, tabas see ka Jaapanit.

Eurostoxx 600 indeks kasvas juulis 1,1%. Samal ajal langes S&P500 indeks möödunud kuul  eurodes mõõdetuna 0,96% ning Nasdaq 100 kukkus 4,1%.  Väga hästi läks USA ja Euroopa energiasektoril ja pankadel, samal ajal kui suurimad kaotajad olid tehnoloogiafirmade aktsiad.

Võlakirjad

Juuli kujunes investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjade turul suhteliselt positiivseks kuuks nii USAs kui Euroopas. Investorid pidid tasakaalustama kahte vastandlikku jõudu: ühelt poolt keskpankade jätkuvalt ettevaatlikku suhtumist inflatsiooni, teiselt poolt majanduse oodatust paremat vastupidavust. Tulemuseks oli keskkond, kus krediiditurud püsisid tugevad ning ettevõtete võlakirjade riskimarginaalid jäid ajalooliselt madalatele tasemetele.

USA kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 4,17%-lt 4,2%-le. USA kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus kasvas kuuga 16 baaspunkti, lõpetades juuli  4,63% tasemel. USA 30 aasta pikkuse võlakirja tootlus kasvas kuuga 24 baaspunkti, liikudes 5,19% tasemele.

Saksamaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus juuni lõpu 2,52% tasemelt juuli lõpuks 2,71% juurde. Saksamaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 2,86% juurest 3,11% tasemele. Prantsusmaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus kasvas kuuga 2,7% juurest 2,87% juurde. Prantsusmaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus liikus kuuga 3,65% juurest 3,88% tasemele.

Kuigi intressimäärade kiire langus ei ole enam turu baasstsenaarium, pakuvad praegused tootluse tasemed jätkuvalt atraktiivset võimalust investoritele, kes otsivad stabiilset rahavoogu ja väiksemat riski kui aktsiaturgudel. Seetõttu jäävad investeerimisjärguga ettevõtete võlakirjad minu hinnangul  huvitavaks varaklassiks ka aasta teises pooles.

USA investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade keskmine tootlus lunastumiseni liikus juuni lõpu 7,18% tasemelt juuli lõpuks 7,28% juurde. Sarnaste Euroopa võlakirjade tootlus kasvas kuuga 22 baaspunkti, jõudes juuli lõpuks 5,52% tasemele.

Tähelepanuväärne on jätkuv uute emissioonide aktiivsus. Tehisintellekti infrastruktuuri, andmekeskuste ja energiasektori investeeringud on loonud täiendava rahastamisvajaduse ning märkimisväärne osa uuest kõrge tootlusega võlakirjade emissioonist on seotud just nende valdkondadega. Üha rohkem analüütikuid näeb AI-investeeringute tsüklit ühe peamise tegurina, mis mõjutab lähiaastatel nii võlakirjaturu emissioonimahtusid kui ka investorite huvi. Investorite rahavoogude statistika näitab samuti tugevat nõudlust fikseeritud tulumääraga investeeringute vastu. Juuli jooksul jätkus kapitali sissevool võlakirjafondidesse, mis toetas krediidituru hinnatasemeid ja aitas hoida riskimarginaalid kitsad.

Toorained ja valuutad

Juuli kujunes tooraineturgudel kuuks, kus investorite tähelepanu liikus geopoliitilistelt riskidelt tagasi fundamentaalsetele teguritele nagu nõudlus, pakkumine ja maailmamajanduse kasvuväljavaated. Kui aasta esimesel poolel tekitasid Lähis-Ida konflikt ja võimalikud tarnehäired energiaturgudel märkimisväärset ebakindlust, siis juuli jooksul leevenesid turuosaliste suurimad hirmud ning paljude toorainete hinnad stabiliseerusid.

Nafta oli juulis jätkuvalt üks olulisemaid finantsturge mõjutavaid tooraineid. Pärast kevadisi järske hinnaliikumisi hakkasid turud järjest enam uskuma, et Lähis-Ida konflikt ei too kaasa pikaajalisi häireid maailma energiavarustuses. Energiaturgude jaoks jäi määravaks küsimuseks maailmamajanduse vastupidavus. USA majanduse tugevus ning Aasia kasv jätkavad naftanõudluse toetamist, samas kui Euroopa aeglasem majanduskasv piirab nõudluse suurenemist. Tulemuseks on suhteliselt tasakaalustatud energiaturg, kus hinnad reageerivad eelkõige geopoliitilistele uudistele ja tootmismahtude muutustele.

Andmekeskused, elektrivõrgud, pooljuhid ja energiatootmine vajavad märkimisväärses koguses vaske, alumiiniumi ning teisi tööstusmetalle. Seetõttu püsib paljude metallide pikaajaline nõudlusväljavaade tugev isegi olukorras, kus osa maailma majandusest kasvab aeglasemalt. Investorite jaoks muutub järjest olulisemaks arusaam, et tehisintellekti revolutsioon ei seisne ainult tarkvaras. Iga uus andmekeskus, energiavõrk või pooljuhtide tehas vajab suures koguses füüsilisi ressursse. See toetab mitmete tööstusmetallide hindu ning loob pikaajalisi investeerimisvõimalusi sektorites, mis veel mõned aastad tagasi jäid tehnoloogiaettevõtete varju.

Kulla ja teiste väärismetallide jaoks oli juuli peamine mõjutaja keskpankade rahapoliitika. Kuna nii USA Föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank rõhutasid jätkuvalt võitlust inflatsiooniga, tuli investoritel korrigeerida ootusi kiirete intressilangetuste osas. Kõrgemad intressimäärad vähendavad tavaliselt kulla atraktiivsust võrreldes intressi teenivate varadega, kuid samal ajal toetavad kulda jätkuvalt geopoliitiline ebakindlus ja keskpankade ostuhuvi.

Väärismetallide turul püsib seetõttu tasakaal kahe vastandliku jõu vahel. Ühelt poolt vähendavad kõrgemad reaalsed intressimäärad investeerimisnõudlust, teisalt hoiavad ebakindlad geopoliitilised ja majanduslikud väljavaated väärismetalle jätkuvalt portfellide olulise riski vähendajana.

Põllumajandustoormete puhul jälgisid investorid juulis peamiselt ilmastikutingimusi ning nende võimalikku mõju saagikusele. Viimastel aastatel on ekstreemsemad ilmastikunähtused muutunud oluliseks hinnamõjuriks nii teravilja-, õlitaime- kui ka teiste põllumajandustoormete turgudel. Samal ajal on toiduinflatsioon paljudes piirkondades stabiliseerunud, mis on aidanud vähendada hinnasurvet tarbijatele.

Kui aasta esimesel poolel mõjutasid valuutaturge tugevalt geopoliitilised riskid ja energiaturgude kõikumised, siis juulis pöördus tähelepanu taas intressimääradele ja majanduskasvu väljavaadetele. Selle tulemusena tugevnes USA dollar enamiku peamiste valuutade suhtes, samal ajal kui euro ja mitmed Aasia valuutad liikusid kitsamas vahemikus.

Jaapani jeen oli juulis üks nõrgemaid peamisi valuutasid. Selle peamiseks põhjuseks jäi intressimäärade suur erinevus USA ja Jaapani vahel. Kuigi Jaapani keskpank on viimastel aastatel rahapoliitikat järk-järgult normaliseerinud, jäävad sealsed intressimäärad endiselt oluliselt madalamale kui USAs. See on hoidnud survet jeenile ning soodustanud kapitali liikumist kõrgema tootlusega turgudele. Investorite jaoks tähendab nõrk jeen küll Jaapani eksportijatele paremaid tingimusi, kuid suurendab samal ajal imporditavat inflatsiooni ning on sundinud Jaapani keskpanka augustis koos USA-ga jeenile tugioste tegema.

Kuu graafik

Finantsturgude väljavaade

Viimane kuu on olnud investorite jaoks keeruline. Ühelt poolt on inflatsioon osutunud oodatust visamaks ning keskpangad on hoidnud ettevaatlikku joont, teisalt on majanduskasv püsinud piisavalt tugevana, et toetada ettevõtete kasumeid ja riskivarade hinnataset. Sellises keskkonnas jääb minu hinnangul turgude põhiküsimuseks see, kas majanduskasv suudab jätkuda ilma, et inflatsioon sunniks keskpankasid uuesti agressiivsemalt sekkuma.

Siseneme sügise eel perioodi, kus finantsturud liiguvad peamiselt kolme teema mõjutusel: inflatsiooni areng, keskpankade järgmised sammud ning tehisintellektiga seotud investeeringud. Investorite tähelepanu on nihkunud geopoliitilistelt riskidelt tagasi majanduse fundamentaalsetele näitajatele. Kuigi maailmamajanduse kasvutempo on mõnevõrra aeglustunud, ei näe ma hetkel tõsiseid märke laiapõhjalisest majanduslangusest ei Ameerika Ühendriikides ega Euroopas.

Jään finantsturgude lähiaja liikumiste suhtes mõõdukalt optimistlikuks. Majanduskasv jätkub, ettevõtete kasumid püsivad toetavad ning investorite käsutuses olev kapital otsib jätkuvalt tootlust. Seetõttu pean aasta lõpuni tõenäolisemaks mõõdukat tõusutrendi kui ulatuslikku turukorrektsiooni.

Artikli autor Tarmo Tanilas on Swedbanki privaatpanganduse strateeg.Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui ka kahandada