Strateegi veerg september 2026
August kujunes finantsturgudel kuuks, kus investorite optimism tehisaru investeeringute ja ettevõtete kasumikasvu osas sai kaela sahmaka külma vett kiireneva inflatsiooni, tõusvate intressimäärade ning teravnevate geopoliitiliste riskide näol. Kuigi aktsiaturud lõpetasid kuu valdavalt positiivses meeleolus, tuletasid võlakirja- ja valuutaturud meelde, et majanduskeskkond püsib keeruline ning keskpankade töö ei ole veel kaugeltki lõppenud.
Augusti üks olulisi märksõnu oli aktsiaturgude jätkuv tugevus. USA ettevõtete teise kvartali majandustulemused ületasid valdavalt ootusi ning eelkõige tehnoloogiasektor jätkas investorite tähelepanu keskpunktis. Tehisaru investeeringute buum ei ole näidanud raugemise märke ning suurte tehnoloogiaettevõtete kasvuväljavaated püsivad muljetavaldavad.
On positiivne, et turu tõus ei põhinenud enam üksnes üksikutel tehnoloogiahiiglastel. Investorite huvi laienes väiksema turukapitalisatsiooniga ettevõtetele ning suuremale ettevõtete ringile, mis viitab tervematele ja jätkusuutlikumatele turutingimustele.
Euroopa aktsiaturud liikusid tagasihoidlikumalt, kuid jäid üldises plaanis samuti positiivsele territooriumile. Investorite tähelepanu püsib regiooni majanduskasvu väljavaate ning Euroopa Keskpanga järgmiste sammude hindamisel.
Kuu lõpus toimunud Jackson Hole’i keskpankurite kohtumine kujunes augusti tähtsaimaks makrosündmuseks. Föderaalreservi juht Kevin Warsh andis mõista, et inflatsioon on endiselt liiga kõrge ning keskpank ei saa veel võitu välja kuulutada. Turud tõlgendasid seda sõnumit märgina, et täiendavad intressitõusud või pikemalt kõrgel püsivad intressimäärad on jätkuvalt realistlik stsenaarium.
Selle tulemusena tõusid USA riigivõlakirjade tootlused märgatavalt. Investorid nõuavad kõrgemat tootlust kompensatsiooniks inflatsiooni- ja eelarveriskide eest ning pikaajalised võlakirjad olid kuu jooksul surve all.
USA riigivõlg ületas augustis 40 triljoni dollari piiri. Numbrite keeles tähendab see lihtsustatult, et iga neljaliikmelise pere kohta on USA-l 466000 dollarit kohustusi. Kongressi eelarveameti (CBO) ja Kongressi majanduskomitee prognoosi järgi moodustavad netointressikulud 2026. eelarveaastal pea 15% kõigist föderaalkuludest ehk iga seitsmes eelarvedollar läheb intresside tasumiseks. Seetõttu on USA eelarve üks suurimaid pikaajalisi probleeme just kasvavad intressikulud, mis hakkavad järjest rohkem konkureerima kaitse-, tervishoiu- ja sotsiaalkulutustega.
Makropilt
Ameerika Ühendriikides püsis majanduskasv augustis oodatust tugevam. Tarbijate kulutused ja tööturg näitasid jätkuvalt vastupidavust, mis aitas vältida kartusi majanduslanguse ees. Möödunud kuu üks olulisemaid teemasid oli USA inflatsiooni aeglustumise peatumine. Kuu lõpus avaldatud juulikuu inflatsiooniandmed ületasid turu ootusi ning suurendasid tõenäosust, et Föderaalreserv hoiab intressimäärasid oodatust kauem kõrgel tasemel või võib vajadusel kaaluda täiendavat karmistamist. Selle tulemusena tõusid USA riigivõlakirjade tulusused ning dollar sai täiendavat tuge.
Euroala majandus jätkas mõõdukat kasvu, kuid piirkonna väljavaade jäi USA-ga võrreldes tagasihoidlikumaks. Kõrgemad energiahinnad, nõrgem laenunõudlus ning aeglustunud investeerimisaktiivsus piiravad jätkuvalt majanduse kasvupotentsiaali. Positiivne on see, et inflatsioon on viimaste kvartalite jooksul märgatavalt alanenud ning Euroopa Keskpank on suutnud hinnakasvu paremini kontrolli alla saada. Samal ajal viitavad mitmed näitajad sellele, et rahapoliitika karmistamise mõju jõuab üha enam reaalmajandusse.
Põhjamaades jääb tähelepanu keskmesse majanduskasvu taastumine. Rootsis on inflatsiooni aeglustumine ja finantstingimuste stabiliseerumine aidanud parandada ettevõtete ning tarbijate kindlustunnet. Norras toetavad majandust jätkuvalt energiasektori tugevad väljavaated ning kõrged nafta- ja gaasihinnad. Kuigi mõlema riigi majandused seisavad silmitsi välisnõudluse aeglase taastumisega, on väljavaade võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra paranenud.
Hiina majandus jätkab seevastu ebatasast taastumist. Tööstussektor ja eksport pakuvad küll mõningast tuge, kuid kinnisvaraturu probleemid ning tagasihoidlik sisenõudlus piiravad kasvutempot. See mõjutab eelkõige tööstusmetallide nõudlust ning jääb üheks oluliseks riskiteguriks globaalse majanduskasvu väljavaatele.
Aktsiaturud
Investorite jaoks pakkusid augustis parimat tootlust Taiwani, Lõuna-Korea ja Lõuna-Aafrika aktsiaturud, mis kasvasid eurodes mõõdetuna vastavalt 8,3%, 7,9% ja 7,6%.
Nvidia tugevad tulemused kinnitasid, et investeeringud tehisintellekti infrastruktuuri kasvavad endiselt kiiresti, mis andis taganttuule Taiwani ja Lõuna-Korea kiibitootjate aktsiatele. Lisaks teatasid SK Hynix ja Samsung märkimisväärsetest aktsiate tagasiostmise programmidest.
Kiire kulla hinna tõus tõi augustis kaasa Lõuna-Aafrika Vabariigi kullakaevandusettevõtete aktsiate (Gold Fields, AngloGold Ashanti, Harmony Gold) hindade järsu kallinemise. Lisaks osutusid riigi inflatsiooninumbrid oodatust paremaks, mis aitas meelitada riiki väliskapitali.
Kõige enam kukkusid juulis Brasiilia ja Prantsusmaa börsid, mis langesid kuuga eurodes mõõdetuna vastavalt 3,1% ja 2,1%. Oktoobri alguses toimuvad Brasiilia presidendivalimised ja poliitiline ebaselgus sundisid välisinvestoreid Brasiilia aktsiaid müüma ning liigutama kapitali sealsetesse kõrge intressimääraga võlakirjadesse.
Prantsusmaal kartsid investorid riigi suurt eelarvedefitsiiti ning võimalikke raskusi 2027. aasta eelarve vastuvõtmisel. Tuleval aastal toimuvad riigis ka presidendivalimised ning keerulised arutelud maksude, võla ja pensionireformi üle on alles ees.
Eurostoxx 600 indeks kasvas augustis 0,3%. Samal ajal tõusis SP500 indeks möödunud kuul eurodes mõõdetuna 1,8% ning Nasdaq 100 kasvas 3,1%. Väga hästi läks USA ja Euroopa tehnoloogiasektoril, samal ajal kui suurimad kaotajad olid USA kommunaalteenuste ning Euroopa kinnisvarafirmade aktsiad.
Võlakirjad
August kujunes investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade jaoks vastuoluliseks kuuks. Ühelt poolt püsivad võlakirjade nominaaltootlused ajalooliselt atraktiivsel tasemel, teisalt avaldasid pikematele intressimääradele survet USA eelarvepuudujäägiga seotud mured, suur võlakirjade emissioonimaht ning jätkuvalt tugev investeerimisaktiivsus tehisintellekti valdkonnas.
Ettevõtete bilansid on üldiselt heas seisus, maksejõuetuse määrad jäävad investeerimisjärgu segmendis väga madalaks ning investorite nõudlus kvaliteetsete emissioonide vastu on jätkuvalt kõrge. Krediidimarginaalid on küll kuu jooksul veidi laienenud, kuid püsivad ajalooliselt kitsal tasemel, ligikaudu 80 baaspunkti juures USA riigivõlakirjade suhtes.
USA kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 4,2%-lt 4,32%-le. USA kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus kasvas kuuga 8 baaspunkti, lõpetades augusti 4,71% tasemel. USA 30 aasta pikkuse võlakirja tootlus kasvas kuuga 2 baaspunkti, liikudes 5,21% tasemele.
Saksamaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus juuli lõpu 2,71% tasemelt augusti lõpuks 2,91% juurde. Saksamaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 3,11% juurest 3,29% tasemele. Prantsusmaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus kasvas kuuga 2,87% juurest 3,09% tasemele. Prantsusmaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus liikus kuuga 3,88% juurest 4,14% tasemele.
Augusti üheks oluliseks teemaks oli rekordiliselt aktiivne ettevõtete võlakirjade esmaturg. Nii USA-s kui Euroopas kasutasid ettevõtted jätkuvalt võimalust kaasata kapitali enne võimalikku turu volatiilsuse kasvu sügisel.
Tulevikku vaadates jääb investeerimisjärgu võlakirjade investeerimislugu atraktiivseks eeskätt kõrge jooksva tootluse tõttu. USA investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade tootlus jääb ligikaudu 5% tasemele, mis on märkimisväärselt kõrgem viimase 15 aasta keskmisest. Samas viitavad kitsad krediidimarginaalid sellele, et suur osa tulevasest tootlusest tuleb kupongitulust, mitte marginaalide edasisest ahenemisest.
USA investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade keskmine tootlus lunastumiseni liikus juuli lõpu 7,28% tasemelt augusti lõpuks 7,49% juurde. Sarnaste Euroopa võlakirjade tootlus kasvas kuuga 4 baaspunkti, jõudes augusti lõpuks 5,5% tasemele.
August oli investeerimisjärguta võlakirjade turul suhteliselt stabiilne, kuigi intressimäärade tõus ja riskisentimendi mõningane halvenemine avaldasid survet kogu võlakirjaturule. Erinevalt investeerimisjärgu võlakirjadest suutsid high yield võlakirjad kuu jooksul siiski paremini vastu pidada, kuna nende tootlust mõjutab rohkem ettevõtete krediidirisk ja vähem intressimäärade muutus. Investeerimisjärguta võlakirjade tootlused püsivad investeerimisjärgu võlakirjadega võrreldes märkimisväärselt kõrgemal ning pakuvad investoritele olulist puhvrit võimalike turukõikumiste vastu. Samas tähendab riskimarginaalide ajalooliselt suhteliselt madal tase, et täiendav hinnatõusu potentsiaal on piiratum ning suurem osa oodatavast kogutootlusest tuleb kupongitulust.
Toorained ja valuutad
Augusti tooraineturge iseloomustas suur hinnaliikumiste erinevus sektorite lõikes. Kui energiatoorained püsisid geopoliitiliste pingete tõttu tugevad, siis tööstusmetallid ja osa põllumajandustooraineid liikusid nõrgema majanduskasvu väljavaate ning nõudluse aeglustumise tõttu tagasihoidlikumalt.
Energiaturgudel jäi peamiseks mõjutajaks Lähis-Ida geopoliitiline olukord ning Hormuzi väina ümber valitsev ebakindlus. Nafta hinnad püsisid kõrgel tasemel, kuna turuosalised hindasid jätkuvalt võimalikku mõju ülemaailmsetele energiatarneahelatele. Lisaks toetas naftaturgu OPEC+ otsus piirata tootmist ka sügiskuudel. Selle tulemusena kauples Brenti toornafta augusti jooksul peamiselt vahemikus 85-95 dollarit barreli kohta.
Tööstusmetallide sektoris oli pilt mitmekesisem. Vase hinnad püsisid ajalooliselt kõrgel tasemel tänu elektrifitseerimise ja tehisintellekti infrastruktuuri investeeringutega seotud nõudlusele. Samal ajal pidurdasid hindu nõrgem tööstusaktiivsus Euroopas ning aeglasem majanduskasv Hiinas. Alumiiniumi ja mitmete teiste metallide puhul mõjutasid turgu jätkuvalt kaubanduspiirangud ning logistilised probleemid.
Põllumajandustoorainetes domineerisid ilmastikuolud ja piirkondlikud tarnehäired. Nisu hinnad tõusid kuu lõpus märkimisväärselt seoses Musta mere piirkonna ekspordiprobleemidega. Samal ajal avaldasid maisi ja mitme teise põllumajandustoorme hindadele survet head saagiootused ning piisavad varud globaalsel turul.
Augustis liikusid valuutaturud suhteliselt kitsastes vahemikes, kuid kuu teisel poolel suurenes volatiilsus seoses USA inflatsiooniandmete, keskpankade intressiootuste ning Jackson Hole’i majanduskonverentsi eel tekkinud ebakindlusega. Investorite tähelepanu keskmes olid eelkõige USA dollar, euro, Jaapani jeen ja Briti nael.
Euro näitas augustis dollari vastu mõõdukat tugevust. Euroopa Keskpanga jätkuvalt karm toon ja turu ootused võimalikule intressitõusule septembris pakkusid ühisrahale tuge. Samas piirasid euro tõusuruumi euroala tagasihoidlik majanduskasv, nõrk laenunõudlus ning kõrgematest energiahindadest tulenevad riskid. EUR/USD püsis suure osa kuust vahemikus 1,15-1,17 dollarit euro kohta.
Jaapani jeen jäi üheks nõrgemaks arenenud riikide valuutaks, kuigi kuu jooksul toimus teatud stabiliseerumine. Jeeni survestas jätkuvalt suur intressimäärade erinevus USA ja Jaapani vahel, mis soodustab niinimetatud carry-trade strateegiaid. Samal ajal suurenesid ootused, et Jaapani keskpank võib lähikuudel intressimäärasid tõsta, mis aitas jeeni edasist nõrgenemist pidurdada.
Briti nael oli augustis üks tugevamaid suuremaid valuutasid. Ühendkuningriigi püsivalt kõrge inflatsioon ning ootused intressimäärade püsimisele kõrgel tasemel toetasid naela väärtust. Investorid hindasid positiivselt ka Suurbritannia suhteliselt vastupidavat majanduskasvu võrreldes euroalaga.
Kuu graafik
Finantsturgude väljavaade
Suve lõpp on finantsturgudele toonud kaasa mõningase ebakindluse kasvu, kuid investeerimiskeskkonnas tervikuna suuri muresid veel ei ole. Enamikes maailma piirkondades ei ole näha märke majanduslangusest ning tööturud on jätkuvalt vastupidavad.
Septembrile vastu minnes seisavad investorite ees kolm peamist küsimust. Esiteks, kas USA inflatsioon aeglustub piisavalt kiiresti, et Föderaalreserv saaks hoiduda täiendavatest intressitõusudest. Teiseks, kas ettevõtete kasumikasv suudab jätkuvalt toetada kõrgeid aktsiahindu. Ning kolmandaks, milliseks kujunevad geopoliitilised riskid energiaturgudel ja maailmakaubanduses.
Kuigi aktsiahinnad on mitmes piirkonnas jõudnud ajalooliselt kõrgele tasemele, toetavad turge jätkuvalt ettevõtete kasumikasv, tugevad bilansid ning tehisintellekti ja digitaliseerimisega seotud investeeringud. Samas võib turu volatiilsus kiiresti suureneda, kui investorid hakkavad hindama ümber keskpankade intressipoliitika väljavaateid ning geopoliitilisi riske.
Riskikartlikumatel investoritel on hea võimalus piiluda võlakirjaturgude poole, kus tänased tootlustasemed pakuvad atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade tulusused on ajaloolisest keskmisest kõrgemal ning võimaldavad investoritel teenida arvestatavat jooksvat tulu ilma liigset krediidiriski võtmata.
Lähikuude suurimaks riskiks pean jätkuvalt geopoliitilisi pingeid, inflatsioonitempo võimalikku kiirenemist ning pikaajaliste intressimäärade tõusu.
Artikli autor Tarmo Tanilas on Swedbanki privaatpanganduse strateeg.
Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui ka kahandada.
