Koduloom on kallis, aga kallis ka pidada

Kutsikasilmad ja kassi nurrumine võivad südame pehmeks teha ning panna mõtlema lemmiklooma võtmisele. Koduloom võib olla aga üsna kulukas kaaslane, eriti kui arvestada treenimisele, tema eest hoolitsemisele ja ta võimalike haigustega tegelemisele kuluva aja ja rahaga.

Mis on peamised kuluallikad, mille peale tasub mõelda enne lemmiklooma võtmist? Eesti suurima rahatarkuse kogukonna Kogumispäeviku liikmed jagasid nippe, kuidas nendeks kulutusteks valmis olla, millelt säästa ja millesse investeerida. Jagan Sinuga peamisi noppeid.

Täisväärtuslik toit on hea tervise alus

Lemmiku hea tervise aitab tagada kvaliteetne toit, mis on aga üsna kulukas. Kui on selgunud toit, mis loomale sobib, siis tasub otsida e-poodidest parimat hinda või sooduspakkumisi. Kogumispäeviklased tõid selleks välja näiteks Zooplusi, Fera ja Kika veebipoe.

Paar inimest märkis, et hea alternatiiv on ise loomale toitu valmistada. Sääst võib ulatuda isegi 30 euroni kuus. Lisaks on siis täpne ülevaade, mida toit sisaldab.

„Kui vähegi viitsimist, siis snäki ja maiused teen koerale ise. Koostis on puhas ja megaodav võrreldes poest ostetavaga,“ selgitas üks kommenteerija. „Kanasüdamed, rupskid, lihapoest ostan veise- või seamaksa, -neere, -keelt ja küpsetan ahjus ära. Jahutan maha, tükeldan ja säilitan sügavkülmas, kust siis portsu kaupa üles sulatan. Maksa kilohind on tavaliselt umbes 3–4 eurot, sama raha eest saab koerasnäkke vaevalt 100 grammi.“

Tervisemured käivad lemmikuga paratamatult kaasas

Kindlasti tasub panustada aega hea loomaarsti leidmisele ning külastada teda regulaarselt, et ennetada tervisemurede süvenemist. Kuigi arstilkäik võib tunduda mõttetu kulu, sest loom paistab terve, on aktiivne ja tegus, siis võib nii tegelikult tulevikus terve varanduse kokku hoida.

Üks kommenteerija jagas õpetlikku kogemust: „Meil on 8-aastane kass. Üks aasta olid vereproovid väga head, kaks aastat hiljem tegime uuesti ja leiti algav kolmanda staadiumi neerupuudulikkus. Kass nägi täiesti terve ja elurõõmus välja. Tänu vereproovile sai ta siiski piisavalt ruttu vastava toidu peale ja nüüd on vereproovid ka peaaegu et korras. Polnudki vaja teha kalleid protseduure, piisas vaid ravitoidule minemisest.“

Lemmik vajab ka tegevusi

Lemmiklooma peab nagu lastki harima ja talle eakohaseid tegevusi pakkuma. Koera koolitamise üks peamisi aspekte on õpetada teda käituma, et ta kodus ja külas ülemeelikuks ei läheks. Seega on tegu kindlasti investeeringu, mitte kuluga.

Kuna loom võib väga kiiresti mänguasjadele üks-null ära teha, siis ei ole mõtet talle kõige uuemaid ja kallimaid asju osta. Näiteks saab ära kasutada lastest alles jäänud pehmeid mänguloomi, osta lelusid taaskasutuspoest või Facebooki Marketplace’ist. Sama kehtib puuride, pesade, reisivahendite ja muu kohta.

Kodused vahendid tulevad lemmiklooma meelelahutamise juures samuti kasuks. „Mina olen enda kutsikaid kasvatanud pappkastidega. Neile hirmsasti meeldib neid lammutada ja olen loomade kasvades sinna ka teisi mänguasju, maiuseid jms peitnud, et neil oleks põnevam. Munakarbid lähevad meil samuti käiku,“ soovitas üks kogumispäeviklane.

Teema kommentaarides toodi välja ka seik, mis võib lemmiklooma võttes kergelt ununeda. Kui peremees on usin reisija, siis on loomaga reisimise või talle selleks ajaks hoiu leidmisega omajagu tegemist.

„Koduste kuludega on nagu on, aga kuna meil pole koera kellegagi jätta, siis reisime temaga koos. See teeb reisimise kallimaks küll. Esiteks on enamikus majutusasutustes koeraga peatudes lisatasu, tavaliselt umbes 15 eurot. Aga veelgi enam käib rahakoti pihta, et peatumiskohtade valik, mis looma lubavad, on üldse väike,“ märkis üks grupiliige.

Kindlusta või säästa, et muredega tegeleda

Näritud lauajalg, ümberjoostud vaas, mänguhoos saadud vigastused – loomalapsega on õnnetused kerged tulema. Õnnetute seikade vähendamisele aitab kindlasti kaasa see, kui vaadata kodu kriitilise pilguga üle ning tõsta kallimad esemed eest ära, kaitsta pindu ja mööblit. Aga kõigeks ei saa valmis olla. Paljud kogumispäeviklased tõid välja, et neid on päästnud koduloomakindlustus.

Kindlustust valides tasub jälgida seda, mis vanuseni lemmikule kindlustust pakutakse. Mingitel juhtudel on juba kehtivas lepingus võimalik küsida lemmiku vanuse kasvades pikendust. Samuti tasuks võtta pakkumised mitmest kohast, sest kõikuda võivad nii kuumakse summa kui ka hüvitispiir.

Lisaks lemmikloomakindlustusele võiks mõelda vastutuskindlustusele, juhuks kui koduloom on tihti mõne sõbra või pereliikme juures.

Kindlustus on hea abimees, aga seda kasutades tuleks siiski arvestada mõne nüansiga, selgitas üks Kogumispäeviku liige oma kogemusele toetudes.

• Kliinikus tuleb esmalt tasuda arved endal ehk sellisteks olukordadeks peab olema puhverraha.
• Kindlustus hüvitab kulud tagantjärele arve alusel ja pärast kliinikuga konsulteerimist. Kui on tegemist tõule iseloomuliku veaga, siis jäävad kulud omaniku kanda.
• Enamik kindlustusandjaid kindlustab loomi umbes 7. eluaastani. Kahjuks on loomad nagu inimesed: tervisemured hakkavad välja lööma just vanemaks saades.
• Päris iga juhtum ei kuulu hüvitamisele. Näiteks diagnoositi sülekoeral kärntõbi, mille tõi haige rebane terrassile otse koju kätte. Kuna tegemist on parasiithaigusega, siis see hüvitamisele ei kuulu.

On ka loomaomanikke, kes on avanud eraldi konto, kuhu koguvad lemmiku jaoks, või tõstavad palgapäeval kindla summa hoiukontole. Nii on kindel, et raha on kohe olemas ning ei teki ootamatuid üllatusi.

Eesti suurimast rahatarkuse kogukonnast Kogumispäevik leiab samuti häid ideid, kuidas oma pere väljaminekud kontrolli all hoida.