Kuidas kujuneb sissetulek haiguslehel olles?

Ootamatu haigestumine võib võtta suure osa pere sissetulekust. Kuna haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka Tervisekassa, võib olla raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks nädalane enda või lapse haigestumine.

Võrdlesin erinevate stsenaariumite korral sissetuleku langust Eestis ning jagan, kuidas ootamatusteks rahalist puhvrit koguda.

Haigushüvitise summa kujunemine

1. juulil 2023 otsustas Vabariigi Valitsus taastada haiguslehtede maksmisel koroonaeelse olukorra. See tähendab, et esmase haiguslehe väljastamisel on 3 esimest päeva töötaja omavastutus, tööandja maksab hüvitist 4. kuni 8. päevani ja alates 9. haiguspäevast maksab hüvitist Tervisekassa.

Tööandja arvutab 4.–8. päeva eest haigushüvitist inimese kuue kuu keskmise töötasu alusel. Tervisekassa võtab hüvitise arvutamisel aluseks isiku eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu.

Hüvitise määr on nii tööandja kui ka Tervisekassa puhul 70%. Kui suureks kujuneb vahe inimese sissetuleku ja talle arvestatud haigushüvitise vahel sõltub sellest, kui suur oli tema eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ning kas tööandja kasutab võimalust maksta talle täiendavalt haigushüvitist alates haigestumise 1. päevast. Mitmed tööandjad on lisanud selle võimaluse oma motivatsioonipaketti.

Hüvitise täpse summa kujunemisel on nüansse rohkemgi. Näiteks selle aasta juulist võtab Tervisekassa vanemapuhkuselt tööle naasnud inimeste puhul töövõimetushüvitise maksmisel arvesse ka jagatava vanemahüvitise päevamäära. Kui võrrelda seda ja eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, siis makstakse haigus- ja hooldushüvitist väikelaste vanematele soodsamatel alustel.

Haiguslehel olles väheneb sissetulek märgatavalt

Eesti majandusaasta aruande andmetel oli 2023. aasta keskmine haiguslehe pikkus 15 päeva. Tervisekassa toob omalt poolt näite. Inimene, kelle 14 päeva pikkune haigusleht algas 2024. aastal ja kelle 2023. aasta keskmine sotsiaalmaksu alusel arvutatud töötasu kuus oli 1000 eurot (1000 / 30 = 33,33 eurot päevas). Tervisekassa maksab talle kuue kalendripäeva eest (haiguslehe 9.–14. päev) haigushüvitist 70%: 6 päeva x 33,33 eurot x 70% = 139,99 eurot bruto, millelt arvestatakse maha tulumaks.

Toon juurde teisegi näite. 800-eurost netopalka teeniv inimene kaotab nädalase haiguse korral oma sissetulekust 13% ehk 107 eurot ning kahenädalase haiguse korral juba koguni 20% ehk 160 eurot. Kui inimene on haiguslehel kogu kuu, kaotab ta sissetulekust 38% ehk 302 eurot.

Haigestunud lapse hooldamine

Olukord on mõnevõrra erinev, kui töötav lapsevanem peab haigestunud lapse eest hoolitsema. Hooldushüvitise määr on 80% kalendripäeva tulust, mis arvutatakse samuti välja eelmise aasta sissetuleku (sotsiaalmaksuga maksustatava tulu) alusel.

Haigestunud lapse hooldamisel omavastutuspäevad puuduvad ehk hüvitist makstakse alates hoolduslehe 1. päevast. Selle aasta maikuus pikendati ka hooldushüvitise maksmise aega. Varasemalt oli see kuni 14 kalendripäeva, nüüd hüvitab Tervisekassa hooldusjuhtumeid kuni lapse tervenemiseni või maksimaalselt 60 päeva. Kasulik on teada, et hoolduslehele võib jääda ka lapse vanaema või vanaisa.

Lisan siia näite. 800-eurost netopalka teeniv inimene kaotab nädalasel hoolduslehel olles 4% ehk ligi 35 eurot ning kahenädalase haiguse korral ligi 9% ehk 69 eurot. Kui inimene on hoolduslehel kogu kuu, kaotab ta sissetulekust 21% ehk 169 eurot.

Ootamatustega toimetulekuks puuduvad paljudel säästud

Selleks, et ettearvamatusteks valmis olla, on olulised säästud. Paraku näitavad uuringud, et perede rahaline puhver on väike. Ligikaudu veerandil peredest puudub rahatagavara või on see väiksem, kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks.

Seega on oluline tekitada endale püsiv harjumus raha koguda, et ka mustadel päevadel oleks olemas vajalik varu igakuiste kulude katmiseks. Esimese asjana tasub alustada eelarve pidamist, et tekiks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik iga kuu kõrvale panna. Vajaliku rahatagavara tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.

Rahatarkade otsuste tegemisel on kõige keerulisem just esimene samm, kuid mõned lihtsad nipid aitavad säästmisega lihtsamalt algust teha.

Rahalise puhvri tekitamiseks pane kirja oma eesmärk, kui palju Sa soovid üldse koguda, oma varad ja kohustused ning kulud/tulud ja lähiajal tulevad suuremad kulutused. Seejärel tee suur eesmärk väikesteks tükkideks, sest nii on seda lihtsam saavutada, ning pane paika tegevusplaan.

Näiteks kui soovid meelerahufondi koguda kuue kuuga 900 eurot, siis see tähendab, et ühes kuus peaksid kõrvale panema 150 eurot – päevas ligikaudu 5 eurot. Kuidas see saavutada? Kas saad millegi arvelt kokku hoida või juurde teenida? Nutikas oleks kanda säästud teisele kontole, et need oleksid silma alt ära.

Rahatagavara vähendab rahaärevust ja pakub ootamatuste korral meelerahu, seega tasub selle nimel pingutada.