Oma rahalist tervist ei tasu mõõta teiste sotsiaalmeediapostituste järgi
Ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia põhjal võib kergesti jääda mulje, et rahaliselt kindlustatud Eesti inimesel on kallis kinnisvara, suur investeerimisportfell ja mitu lisasissetulekut. Mis on aga tegelikult eluterved märgid heast finantstervisest?
Viimaste aastate hinnatõus, laenukulude kasv ja üldine majanduslik ebakindlus on pannud paljude rahakoti tugeva surve alla. Tänavuse Eesti inimeste finantstervist kaardistanud uuringu põhjal on olukord muutunud pingeliseks. See tähendab, et paljudel tuleb oma rahaasju eriti tähelepanelikult planeerida ja kuludele teadlikumalt otsa vaadata.
Selle taustal on lihtne tekkima tunne, et edukas on vaid see, kes investeerib, omab mitut korterit, otsib lisasissetulekuid ja teeb pidevalt uusi, ambitsioonikaid finantsotsuseid. Tegelikult ei tähenda hea finantstervis tingimata suurt sissetulekut ega muljetavaldavat investeerimisportfelli, vaid võimet katta igapäevased kulud, hoida kulud-tulud tasakaalus, koguda jõudumööda säästupuhvrit ning liikuda oma eesmärkide poole. Seega tasub oma rahaasju hinnates enda vastu leebem olla.
Rahaline tervis sünnib argistest sammudest
Rahaasjadest rääkides ja mõeldes tasub hoida kainet pilku. Kuigi Eesti inimeste finantstervis on aastaga nõrgenenud, joonistuvad uuringust välja ka harjumused, mis juba praegu paljude rahalist toimetulekut toetavad: regulaarne sissetulek, kulude kontrolli all hoidmine ja jõukohane säästmine.
Hea finantstervise üks olulisemaid eeldusi ongi regulaarne sissetulek. Keskmisest tugevama finantstervisega on täistööajaga töötavad inimesed. See ei ole üllatav, sest kindel sissetulek annab võimaluse planeerida eelarvet, maksta arved õigel ajal, koguda väikest varu ja teha otsuseid rahulikuma meelega.
Arvestades sissetuleku kandvat rolli hea rahalise tervise hoidmisel, tasub mõelda, kuidas enda positsiooni tööturul veelgi tugevdada. Seda saab teha näiteks täiendkoolitustel teadmisi kogudes, uusi oskusi õppides, oma töö väärtust jooksvalt hinnates ning julgemalt ka palgatõusu küsides. Stabiilne sissetulek on sageli see esimene tugev samm, mis loob eeldused ka järgmisteks: säästmiseks ja investeerimiseks.
Jõukohaste kuludega kinnisvara toetab finantstervist
Taasiseseisvumise järel on Eestis oma kodu omamine kujunenud üheks majandusliku kindlustunde olulisemaks märgiks. Mõistetavalt seostub isiklik kinnisvara turvatunde ja püsivusega. Üha atraktiivsemalt kõlab ka kinnisvarasse investeerimine, sest seda nähakse sageli kindla viisina vara kasvatada. Siiski tasub meeles pidada, et rahaline heaolu ei sõltu üksnes sellest, kas olemas on kodu või lisakinnisvara, vaid eelkõige sellest, kui jõukohased on nendega seotud kohustused.
Mitme kodu, üürikorteri või suurema eluaseme omamine ei ole riskivaba. Iga kinnisvaraobjekt tähendab lisaks võimalikule tulule laenumakseid, hooldus- ja remondikulusid, maksukohustusi ning ootamatuid väljaminekuid. Kui need kulud hakkavad igapäevast eelarvet liigselt piirama, võib näilisest kindlustundest saada hoopis pingeallikas.
Tugevama finantstervisega paistsid ka uuringust silma inimesed, kes elavad endale kuuluvas korteris. Seetõttu tasub alustada oma kodust, mille laenukoormus on jõukohane. Kui kodulaen, kommunaalkulud, remont ja hooldus mahuvad eelarvesse ning jätavad ruumi ka säästmiseks, toetab kodu üldist rahalist heaolu. Kui aga eluasemekulud või kinnisvarainvesteeringutele kuluvad summad võtavad igakuisest sissetulekust liiga suure osa, võib ka väärtuslik kinnisvara rahalist toimetulekut halvendada.
Ära võrdle ennast teistega
Rahaasjades kipuvad eesmärgid sageli eest ära jooksma. Kui säästupuhver on olemas, tundub see liiga väike. Kui kuu lõpus jääb midagi üle, tekib mõte, et tegelikult võinuks veel rohkem kõrvale panna. Investeerimisega alustades võib tunduda, et teised on juba kaugel ees – mis mina ikka enam alustan.
Selline võrdlus võib olla väsitav, aga statistika järgi ka ebaõiglane. Väga paljud Eesti inimesed teevad viimaste aastate keerulises majanduskeskkonnas olulisi samme: käivad tööl, teenivad regulaarset sissetulekut, hoiavad kulud ja tulud tasakaalus ning koguvad jõudumööda säästupuhvrit. Need ei ole väikesed ega ebaolulised sammud, sest kindlustunne ei sünni ühest suurest otsusest, vaid igapäevastest harjumustest ja järjepidevusest.
Ka see, et inimesed rahaasjadele üha teadlikumalt mõtlevad, on juba edasiminek. Rahatarkusest räägitakse rohkem kui varem, seda õpetatakse noortele juba koolis ning oma kulude, säästude ja tulevikuplaanide läbimõtlemine on muutunud harjumuspäraseks. Hea, et rahatarkus on meie ühiskonnas normaalsuseks saamas, kuid samas ei peaks see tekitama võrdlussurvet ega tunnet, et keegi on alati meist sammu võrra ees. Võib-olla oledki oma rahaasjadega palju paremas kohas, kui ise arvad.
