Kaubanduses ei ole värbamise suurim probleem enam palk, vaid oskused

Viimase aastaga on kaubandusettevõtetes töötajate puudus märkimisväärselt vähenenud. Samas on esile kerkinud uus väljakutse: kui mullu oli peamine takistus palk, siis tänavu on Swedbanki kaubandussektori uuringu andmeil suurimaks murekohaks kujunenud sobivate oskuste ja kvalifikatsiooniga töötajate leidmine.

Kaubanduse tööturg püsib tänavu tervikuna pigem stabiilne. Ligi kolmveerand ettevõtetest prognoosib, et töötajate arv jääb samaks, ning keskmiselt oodatakse töötajate arvu suurenemist vaid veidi üle 1%. Niisamuti viitab juba 39% ettevõtetest, et neil töötajatest puudust ei ole, aasta tagasi oli neid 31%. Töötajate nappust tõi esile 41% väikestest ja 23% suurtest ettevõtetest.

Swedbanki kaubandussektori juhi Maie Savtšenko sõnul näitavad uuringu andmed, et tööturu rahunemine ei tähenda automaatselt, nagu oleks õigeid inimesi nüüd lihtne leida. „Kandidaate võib olla rohkem, aga ettevõtted ei otsi lihtsalt kedagi vabale töökohale. Nad soovivad leida inimest, kes oskab klienti nõustada, tunneb toodet või valdkonda ning suudab üsna kiiresti iseseisvalt tööle hakata,“ ütles ta. „Teenindajate kõrval vajavad kaubandusettevõtted ka muude spetsialiseerunud rollide täitjaid, keda pole alati lihtne leida.“

Muutunud pilti ilmestavad ka konkreetsete ametikohtade näitajad. Kui aasta tagasi nimetas klienditeenindajate nappust väljakutsena 29% kaubandusettevõtetest, siis tänavu vaid viiendik. Müügijuhtide ja -spetsialistide puudus on vähenenud märksa vähem, 28%-lt 26%-le. Samal ajal on veidi kasvanud vajadus spetsialiseeritumate rollide järele. Näiteks turundusekspertide puudust märkis tänavu 11% (mullu 9%) ning andmeanalüüsi spetsialistide puudust 5% (mullu 3%) ettevõtetest.

Suured ettevõtted otsivad sagedamini klienditeenindajaid (40%) panustades nii kliendikogemuse tugevdamisse, samas kui väiksemad ettevõtted värbavad enam müügispetsialiste (27%), viidates nende fookusele kasvu toetada.

Mõnes sektoris palgast ei piisa

Kõige teravamalt tunnetavad vajalike oskuste ja kvalifikatsiooni puudumist ravimite ja tervisekaupade müüjad, kellest tõi selle välja 69%. Tööstuskaupade vallas oli see näitaja 59%, kodu- ja sisustuskaupade sektoris 56% ning sõidukikaubanduses 54%.

Savtšenko sõnul on neil valdkondadel üks ühine joon: müük eeldab sageli rohkem, kui kauba kassast läbilöömist. „Kui klient ostab tehniliselt keerukamat või tervisetoodet, ootab ta müüjalt ka sisulist nõu. Need ei ole teadmised, mida on võimalik päeva või nädalaga kellelegi õpetada,“ ütles ta.

Samas on teistes valdkondades säilinud ka palgasurve. Näiteks kodu- ja sisustuskaupade müügis nimetas palka värbamisel takistusena 67%, kütusekaubanduses 60% ning moe- ja rõivakaubanduses 52% ettevõtetest. „Kaubanduses ei ole seega üht universaalset tööjõuprobleemi. Mõnes valdkonnas on inimene olemas, kuid ta palgaootust on keeruline täita. Teises oleks ettevõte valmis maksma, kuid vajalike teadmistega inimest ei ole lihtsalt võtta,“ selgitas Savtšenko.

Kaubandussektoris tervikuna jääb palgakasvu ootus mõõdukaks: keskmiselt prognoositakse tänavu palkade kasvuks 4% ringis. Veidi alla poole ettevõtetest ootavad palgatõusu, veidi enam kui pool aga palkade püsimist senisel tasemel. Palkade vähenemist prognoosib 2% ettevõtetest.

Tööaeg muutub samuti olulisemaks

Palga kõrval on sobivate töötajate leidmise juures takistusena mõnevõrra kasvanud ka tööaja mõju. Kui mullu nimetas seda takistava tegurina 8% ettevõtetest, siis tänavu on see kerkinud 11% juurde. Kõige enam valmistab tööaeg probleeme moe- ja rõivakaubanduses, kus selle tõi välja 28% vastanutest, toidukaubanduses 16% ning spetsialiseerimata kaubanduses 15%.

„Õhtused ja nädalavahetuse vahetused on jaekaubanduse paratamatu osa, kuid töötajad ootavad suuremat paindlikkust. Kaupmees ei konkureeri töötaja pärast ainult teiste kauplustega, vaid ka sektoritega, kus tööaeg on regulaarsem või paindlikum. Väiksema palgaruumiga ettevõtete jaoks on see väljakutse,“ rääkis Savtšenko.

Savtšenko sõnul kujuneb seega lähiaastate üheks keskseks küsimuseks, kust vajalikud oskused tulevad. „Kui valmis inimest turult võtta ei ole, tuleb ettevõtetel järjest rohkem ise töötajaid arendada ja õpetada. Kaubanduse konkurents töötajate pärast ei kao, aga järjest vähem võidetakse neid ainult kõrgema palgaga,“ ütles ta.

Töötaja otsib lugupidavat juhtimist

Tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt märkis, et teenindus- ja müügitöös kandideerib ametikohale keskmiselt ligikaudu 90 inimest, tööturul tervikuna umbes 56. Nende ametite madalam sisenemisbarjäär toob kandideerima väga erineva taustaga inimesi, mistõttu ei ole tööandja probleem sageli kandidaatide puudus, vaid nende seast õigete oskustega inimese leidmine. „Mida rohkem eeldab töö erialateadmisi, tehnilist kompetentsi või varasemat kogemust, seda kiiremini sobivate kandidaatide ring kitseneb,“ selgitas ta.

Samas ei tähenda osa rollide puhul madalamad nõudmised alustamiseks, et tasu oleks oma tähtsuse minetanud. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringu tulemused näitavad, et kaubanduse, müügi ja klienditeeninduse töötajatest 71% peab suuremaid preemiaid uue töökoha oluliseks tõmbeteguriks ning 43% nimetab ebapiisavaid tulemustasu võimalusi üheks põhjuseks, miks nad otsivad uut tööd. Viimane näitaja on kümme protsendipunkti kõrgem kui tööturul keskmiselt.

„Kaubandussektori töötajate jaoks on keskmisest olulisemad ka hooliv suhtumine ja lugupidav juhtimine. Ka siis, kui töökohale kandideerib sadu või isegi tuhat inimest, ei muutu õige töötaja leidmine iseenesestmõistetavaks. Palga ja oskuste kõrval loevad endiselt väga lihtsad inimlikud asjad – kuidas töötajat koheldakse ja milline on tema juht,“ lisas Auväärt.

Swedbanki 2026. aasta kaubandusuuring korraldati Eesti kaubandusettevõtete seas, et saada ülevaade sektori ootustest ja väljakutsetest. Küsitluses osales üle 300 ettevõtte, kelle käive kokku ulatub 5,4 miljardi euroni ning töötajaid on ligi 12 200.