Üle kolmandiku Eesti inimesi teenib tulu lisatööga
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu järgi kasutab 38% eestimaalastest võimalust teenida lisatulu. Lisaks tunneb pea iga kolmas huvi lisaraha teenimise vastu, kuid suurimaks takistuseks jääb ajapuudus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu tulemused näitavad, et 68% Eesti inimestest on viimase aasta jooksul lisaraha teeninud või selle peale mõelnud. Võrreldes 2020. aastaga on lisaraha teenijate hulk suurenenud 5%.
Lisaraha teenimise viisid
Populaarsemad lisaraha teenimise viisid on vabakutselisena tegutsemine ja teenuste osutamine. Nende hulka kuuluvad näiteks veebikujundus, tekstide tõlkimine, pildistamine, lastehoiu või konsultatsiooni pakkumine. 6% vastanutest märkis, et teenib lisatulu kinnisvara üürile andmisega. Veel toodi välja enda asjade müümist, osalise koormusega teises kohas töötamist ning remonditööde tegemist.
Teenitavad summad
Põhitöö kõrvalt lisasissetulekut saavatest inimestest 47% teenis viimase kuu jooksul lisaraha kuni 200 eurot. 32% teenis 200–800 eurot ning üle 9% teenis rohkem kui 800 eurot. Enamik neist on lisatööd teinud enam kui kaks aastat, viimastel kuudel lisatööga alustanuid on 11%.
Huvi lisaraha teenimise vastu
Neid inimesi, kes praegu lisaraha ei teeni, kuid oleksid sellest huvitatud, on elanike seas 30%. Ametikohtade võrdluses on neid kõige rohkem juhtide (41%) ja lihttööliste (42%) hulgas. Sissetulekute võrdluses on tööampsudest huvitatud need, kelle netosissetulek jääb 1500–1700 euro vahele.
Inimese rahulolu oma tööga mõjutab suuresti lisaraha teenimise aktiivsust. Seda illustreerib hästi 18–24-aastaste noorte olukord. Nende hulgas tekitavad karjäär ja palk kõige suuremat rahulolematust ning neist 40% on ka valmis lisatööd tegema.
Eesti ühiskonnas on neljandik neid, kes ei tee lisaraha teenimiseks midagi ega tunne selle vastu ka huvi. Samas selgub uuringust, et 46% elanikest pigem ei ole rahul või ei ole üldse rahul oma sissetuleku suurusega.
Uuringu tulemused näitavad, et 47% elanikest oleksid valmis pühendama oma aega ja energiat selleks, et teenida lisaraha, kui selle eest saadav tasu on kuus 500 eurot või rohkem. Võrreldes 2020.aastaga on inimesi lisatööks motiveeriva summa suurus oluliselt suurenenud.
Takistused
Üle poolte vastanutest nimetas lisasissetuleku teenimise takistusena ajapuudust. 24% tõi välja teadmatust enda oskustest ja võimalustest ning sama suur osa nimetas vajaliku algkapitali puudumist. Võrreldes 2020.aastaga nimetati oluliselt suuremal määral takistusena ajapuudust, vähenenud on aga inimeste hirm ebaõnnestumise ees.
5 soovitust lisaraha teenimisega alustamiseks
- Pane kirja kõik oma oskused ja tugevused. Kaardista selle põhjal, mis teenuseid saad pakkuda või milliste lisaülesannete täitmiseks oled valmis.
- Uuri tutvusringkonnas maad, kas keegi vajab mõnes valdkonnas või millegi juures abi. Ehk oled just sina see, kes aidata saab.
- Jälgi tööportaalides ja tööampse pakkuvatel veebilehtedel olevaid võimalusi.
- Hoia silm peal toetustel ja koolitustel, mida alustavatele ettevõtjatele pakutakse. See annab julgust ja vahendeid oma ettevõtte loomiseks.
- Leia mentor või ettevõtjast sõber, kes jagab sulle ettevõtlusega alustamise kohta nippe ning on sulle toeks. Nii saad häid nõuandeid, aga võid leida ka juba kasulikke kontakte oma teenuste pakkumiseks.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Norstati korraldatud küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku ehk esinduslik valim Eesti elanikkonnast vanuses 18–74 aastat. Küsitlus toimus tänavu juunis. Eelmine lisasissetuleku uuring viidi läbi 2020. aastal.
