Unistus suvekodust ei pea jääma unistuseks

Paljud linnas elavad inimesed unistavad oma suvilast, kuhu saaks pageda argipäeva ja linnakära eest. See ei pea jääma aga unistuseks isegi siis, kui ostmiseks pole piisavalt sääste või üks kodulaen on juba võetud.

Valikud tuleks läbi mõelda selliselt, et suvekodu tooks rõõmu ka pikemas plaanis ega muutuks rahaliselt tülikaks või üle jõu käivaks.

Mõtle läbi asukoht

Tallinnas elavale inimesele võib suvemajake Setomaal tunduda just see täpselt õige pelgupaik. Tasub aga kaalumist, kas enam kui kolmetunnine autosõit on mõistlik, eriti kui ei ole näiteks võimalik kaugtööd teha. Kui suvekoju jõuab puhkama harva, siis ei saa sellest tunda nii palju rõõmu, nagu oli enne ostu unistuseks.

Pikema distantsi korral tuleb arvestada ka transpordikuluga. Lisaks võib tekkida vajadus leida inimene, kes käib teinekord muru niitmas või lund rookimas, ning enne pakase saabumist on tarvis torud veest tühjaks lasta. Kui suvekodu asub aga läheduses, ei pea sealt lahkudes alati kõiki neid asju läbi mõtlema, sest vajaduse korral on lihtne sealt läbi hüpata.

Uuri tausta

Kui unistustele vastav suvekodu leitud, võib küll tekkida kiusatus ost kohe ära vormistada, kuid nupukas oleks jätta aega ka taustatööks. Näiteks uurida elektri- ja kanalisatsioonisüsteemi kohta ning veenduda, kas need töötavad korralikult ja on ohutud. Kui mitte, siis võib parandamine või lausa ümberehitamine osutuda väga kulukaks.

Ühtlasi tasub tähelepanelikult vaadelda muud olulist: ega katus läbi lase, kas küttekolle toimib korralikult, ega majas ole hallitust või muid kahjustusi. Neid tegemata võib aga tulevikus kinnisvara müümine sama või kõrgema hinnaga osutuda keeruliseks ning kujuneda pikaks ajaks finantstaagaks.

Kui suvemaja endaga on kõik hästi, võiks uurida ka ümbruses toimuvat. Näiteks kellele kuuluvad selleni viiv tee ja sissesõit? Kui tegu on avaliku teega, on asi lihtne, kuid kui mitte, on vaja seada teeservituut, mille jaoks tuleb saada kokkulepe naaberkinnistu omanikuga. Kui seda mitte teha, siis võib tekkida olukord, kus omanik ei pääse ühel hetkel oma kinnisvarale ligi.

Suvekodu kui teine kodu

Aina rohkem ostetakse suvekodusid, kus veedetakse aega aasta ringi, ning siis saabki suvekodust mõelda kui teisest kodust. Sel juhul on võimalik suvekodu soetamiseks kasutada laenuvõimalusi, ka siis, kui üks kodulaen juba võetud.

Aastaringselt suvekodu kasutamine aitab investeeringust maksimumi võtta. Teiseks annab mitme kinnisvara omamine paindlikkust, juhuks kui peres toimub suuri muutusi, näiteks töövahetus, laste täisealiseks saamine, aga ka kehvemad stsenaariumid, nagu pere finantsraskused või lahkuminek. Sel juhul on otsuste tegemiseks rohkem valikuvabadust: võib-olla soovivad täisealiseks saanud laste vanemad, kelle töö seda võimaldab, veeta rohkem aega maakodus ja jätta linnakorter lastele; finantsraskuste korral on võimalik aga valida, kummast kodust loobuda.

Peale selle suurendavad aastaringselt suvekodus elamise võimalus ja hooldatus kinnisvara väärtust. Juhul kui tekib müügi vajadus, on võimalik investeeringu pealt tagasi teenida.

Kuidas rahastada suvila ostmist?

Kui suvekoduks ostetakse kinnisvara, millest saab pere jaoks teine kodu, on võimalik see soetada kodulaenu eest ka siis, kui esimene kodu on juba kodulaenuga seotud.

Swedbankis on teise kodulaenu võtjaid ligikaudu 15 protsenti. Teist kodulaenu väljastades jälgib pank, et laenumaksete summa kokku ei ületaks 30–50 protsenti taotleja(te) igakuisest sissetulekust, sest muidu võivad laenumaksed muutuda liiga koormavaks. Selleks, et osta teine kodu just eluasemelaenuga, läheb tagatiseks esimene eluase ning kodulaenu summa saab ulatuda 80 protsendini selle eluaseme turuväärtusest.

Kui suvekodu hind jääb 5000 – 20 000 euro vahele, pakub Swedbank ka Kodu väikelaenu võimalust. See laen ei eelda sissemaksu ega tagatist.

Kui aga suvekodu või olemasoleva tagatiseks seatava kinnisvara hind on suurem kui 20 000 eurot, pakub Swedbank ka kodukapitalilaenu. See on mõeldud suuremate kulude jaoks ja kinnisvarale seatakse hüpoteek. Sissemakset ei ole vaja, kui tagatise turuväärtus on vähemalt 85 protsenti laenusummast.

Laenumaksete tasumiseks või säästude taastamiseks tasub kaaluda ka soetatava suvekodu väljarentimist ajal, kus seda ise ei kasutata. Loomulikult peab siis läbi mõtlema riskid, mis elupinna rentimisega kaasnevad, ning otsustama, kas võimalik tulu kaalub üle ohud.

Eesti suurimast rahatarkuse kogukonnast Kogumispäevik leiab samuti ideid ja nõuandeid, mida arvestada suvilat ostes või üürikinnisvaraga lisatulu teenides.