Uuring: kui palju ja mille jaoks saavad lapsed taskuraha?
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et võrreldes 2023. aastaga saavad lapsed üha suuremat taskuraha, kuid selle andmise sagedus ja regulaarsus püsivad 2020. aastast üsna stabiilsed. Taskuraha andmine on tugevalt seotud koolitee algusega – kooliminek on kui verstapost, millest alates hakkab laps saama taskuraha.
Taskuraha andmine muutub paljude vanemate jaoks harjumuseks siis, kui laps saab kooliealiseks. Kui koolieelikutest saavad taskuraha vaid pooled, siis 7–19-aastaste noorte seas saavad taskuraha mingi regulaarsusega peaaegu kõik. Raha andmine väheneb ning muutub harvemaks ja ebaregulaarsemaks pärast gümnaasiumi lõpetamist. Kusjuures neljandik 20–23-aastastest ei saa üldse taskuraha.
Kuna väga paljud noored saavad taskuraha, on oluline roll sellel, kui palju ja kuidas lapsevanemad rahatarkust jagavad. 84 protsenti lapsevanematest on lastega rääkinud või detailselt arutanud, kuidas taskuraha mõistlikult kasutada. Seega võib öelda, et rahaasjadest rääkimine on paljudes peredes juba norm. Mida rohkem jagatakse peres kogemusi ja nippe, seda paremini oskavad noored iseseisvalt majandades võimalikke apsakaid vältida.
Mida vanem laps, seda suurem summa taskurahaks
Võrreldes 2023. aastaga saavad lapsed tänavu taskurahaks suuremaid summasid ning lastele antav taskuraha on kasvanud 2020. aastast. Selline trend on loogiline, sest elu on aina kallimaks läinud. Taskuraha on viie aastaga keskmiselt suurenenud ligi 32 protsenti. Koolieelikud ja algklassiõpilased saavad taskuraha peamiselt sularahas, pangakaardile minnakse valdavalt üle 11. eluaastast.
7–10-aastased saavad taskurahaks kõige sagedamini 6–10 eurot, 11–15-aastased 16–30 eurot, 16–19-aastased 31–50 eurot ning 20–23-aastased enam kui 100 eurot. Mõistetav on ka see, et igakuine taskuraha suureneb vanuse kasvades, kuna noored muutuvad iseseisvamaks ning võtavad rohkem igapäevaseid toimetusi enda kanda. Siiski on huvitav tõdeda, et 20–23-aastaste hulgas saab enam kui kolmandik ühes kuus kasutamiseks üle 100 euro. See on tõenäoliselt seotud pikema haridusteega.
Uuringu andmetel on peamised taskuraha andmise põhjused noorte soov midagi konkreetset osta ja igapäevased väljaminekud.
Millele noored kulutavad ja milleks koguvad?
Kuni 19-aastased noored kulutavad suurima osa taskurahast maiustustele ja snäkkidele. 5–10-aastased kasutavad taskuraha ka mänguasjade soetamiseks, 11–15-aastaste hulgas on järjekorras teine kuluallikas meelelahutus, 16–19-aastatel riided ja jalanõud. 20–23-aastaste hulgas, kus vanemad ei hoia noorte rahaasjadel silma pingsalt peal, ei osata ka täpselt öelda, millele taskuraha päriselt kulub. Üldiselt küsivad vanemad pigem lapselt, millele ta taskuraha kulutab, mitte ei kontrolli seda lapse pangaarvelt.
Kui eelkooliealised koguvad peamiselt mänguasjade ostmiseks, siis 7–19-aastased hoiavad raha tehnikaseadmete soetamiseks. 20–23-aastased unistavad aga isiklike transpordivahendite, näiteks jalgratta, tõukeratta või rula ostmisest.
Laste taskuraha uuring korraldati internetiküsitlusena 29.10–03.11.2025. Küsitlusele vastas 1002 Eesti elanikku, kelle peres on lapsi vanuses 5–23-aastat. Küsitluse tegi Norstat oma veebipaneelis. Sarnane uuring on läbi viidud ka aastatel 2017, 2020 ja 2023.
Pikema ülevaate uuringu tulemustest leiad Swedbanki YouTube’i kanalist: Laste taskuraha uuring 2025 x Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis. Rahatarkuse nippide jagamiseks on loodud rahatarkuse grupp Kogumispäevik.