Kuidas muuta klassiekskursioon rahatarkuse õppetunniks?
PISA 2012. aasta testi koolijuhtide küsimustiku vastustest selgus, et 78% Eesti õpilastest pole koolis finantsharidust saanud. Olukord pole palju parem ka aastal 2017, mil õpilased ei saa koolist kohustuslikus korras majandusõpet, mida igapäevaelus üha rohkem vaja läheb.
Seega saavad endiselt paljud lapsed oma finantsalased teadmised eelkõige kodust. Kui aga vanemate finantskirjaoskuse tase pole väga kõrge, ei saa ka lapsed kodust heal tasemel rahatarkust kaasa. Rahvusvahelise finantskirjaoskuse testi järgi on Eesti õpilased teadmiste poolest küll Euroopa esirinnas, kuid kui vaadata kogu elanikkonna käitumist, siis oleme viimaste seas. Seega on probleemiks teadmistele mittevastav käitumine.
Selleks, et inimeste käitumine hakkaks väljendama olemasolevaid teadmisi ja oskusi, on vajalik teadmiste parem sidumine reaalse elu ja praktikaga. Kuidas seda teha ajal, kui enamikes koolitundides puudub isegi teoreetiline majandusõpe?
Rahatarkuse õppetund
Üheks heaks võimaluseks on läheneda klassiekskursiooni korraldamisele tänavu teisiti. Kui ajalooliselt on klassiekskursiooni korraldamine üldjuhul õpetaja õlul, siis sel aastal võiks selle praktilise kogemuse anda ka õpilastele.
Ekskursiooni korraldamine arendab mõtteviisi ise midagi algusest lõpuni korraldada ning parema tunnetuse raha väärtusest (kui palju maksab näiteks bussisõit?). Üheks olulisemaks osaks ekskursiooni korraldamisel on ka ressursside ehk raha kõige efektiivsem planeerimine ja kasutus. Nii puutuksid õpilased kokku ka eelarve koostamise ja otsuste langetamisega, millel on rahaline mõõde (kas valida kallim lõunasöögikoht või võtta ise võileivad kaasa ja minna sama raha eest muuseumisse?). Lisaks saab ekskursiooni planeerimise käigus rääkida säästmisest ja erinevatest lisaraha teenimise võimalustest.
Nõnda saab muuta kogu klassiekskursiooni planeerimise justkui rahatarkuse õppetunniks. Rahatarkus ehk finantskirjaoskus kätkeb endas hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mille abil oma isiklikes või pere rahaasjades tarku otsuseid teha. Noorte kontekstis tähendab see näiteks otsustamist, kas kulutada taskuraha kohe meelepärase peale või koguda mõne suurema ostu jaoks ehk lükata tarbimine edasi ja hoopis raha millegi suurema jaoks säästa. Või vastupidi, otsustada tarbida tulevaste sissetulekute arvelt ehk raha laenata.
Palju põnevaid valikuid
Aga mitte üksnes klassiekskursiooni korraldades ei saa õpilastele vajalikku rahatarkuse õppetundi anda. Põnevaid haridusprogramme ja ekskursioone pakub tasuta ka näiteks Eesti Panga Muuseum, kus algklassidele õpetatakse raha ajalugu ja seda, kuidas on tark rahaga ümber käia. Vanematele õpilastele selgitatakse, milline on raha roll majanduses. Lisaks haridusprogrammidele korraldab muuseum rahatarkuse perepäevi, mis on samuti tasuta.
Tavalisi koolitunde saab õpilaste jaoks huvitavamaks muuta ka läbi Tagasi kooli külalisõpetajate programmi. See tähendab, et koolidesse saab kutsuda tunde andma ja enda kogemusi jagama külalisõpetajaid erinevatest eluvaldkondadest. Programmist saab valida mitmeid rahatarkuse teemalisi tunde, mis kindlasti mitmekesistavad tavapärast õppekava.
Seega leidub mitmeid võimalusi, kuidas rahatarkuse teemasid lasteni viia. Et teadmised paremini kinnistuksid, on oluline leida seoseid igapäevaeluga ja kasutada saadud teadmisi kohe ka praktikas.
Käimas on klassiekskursioonide konkurss #MeieReis, mille raames kutsutakse õpilasi koos õpetajaga looma võimalikult terviklikku ja harivat ekskursiooniprojekti teatud eelarve piires. Uuri lähemalt konkursi kodulehelt: https://kukkur.swedbank.ee/meiereis/
