Uuring: pooled eestimaalased säästavad puhkuse jaoks mitu kuud
Ligi pooled Eesti elanikud koguvad puhkuse jaoks raha mitu kuud ette ning elanike jaoks tähendab puhkus eelkõige mõne välisriigi külastust, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud küsitlusest.
Puhkuse tarbeks raha kogumiseks kulub vähemalt pool aastat igal kolmandal Eesti elanikul. Iga viies inimene alustab raha kõrvale panemist üks kuni viis kuud enne puhkusele minekut. Kõige varem alustavad puhkusekulude planeerimist enamasti inimesed vanuses 50-74.
Üle kolmandiku elanikest ei pane eesoleva puhkuse jaoks üldse raha kõrvale, kattes puhkusekulud jooksvast sissetulekust. Need on valdavalt suurema sissetulekuga inimesed, kelle igakuine tulu pereliikme kohta ületab 800 eurot.
Eesti elanike jaoks tähendab puhkus mõne välisriigi külastust
Eesti inimesed eelistavad puhata välismaal, mere ääres või maal. Eriti tähtsaks peavad puhkuse ajal välismaale sõitmist noored vanuses kuni 24 aastat ning kõrgema sissetulekuga pered.
Populaarne on ka puhkuse ajal sõita mere äärde või maale. Maal puhkuse veetmist eelistasid enim eestimaalased vanuses 25-56 ning madalama sissetulekuga pered. Oluliseks puhkuse osaks peetakse ka millegi uue avastamist või külastamist (nt mõne linna, riigi, muuseumi või vaatamisväärsuse külastamine, mida varem pole külastanud).
Eesti elanikud reisivad üha rohkem
Eesti Panga statistika kohaselt väisasid 2017. aastal Eesti elanikud teisi riike 3,7 miljonil korral ehk 5% rohkem kui 2016. aastal. Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Puhkusele kulutatakse oluliselt rohkem raha
Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et kui kolmandikul elanikkonnast kulub puhkuse ajal sama palju raha kui tavapärasel ajal, siis ligi pooled vastanutest kulutavad puhkusel tavapärasest mitu korda rohkem. Iga kolmas elanik kulutab puhkuse ajal kaks korda tavapärasest rohkem ning iga kümnes kulutab koguni neli korda rohkem raha kui muidu. Rohkem kulutavad enamasti suurema sissetulekuga ja nooremad inimesed.
Võlgnevuses olles suuri puhkuseplaane ei tehta
Enamus eestimaalasi ei sõida puhkusele ega tee suuri puhkusega seotud väljaminekuid juhul, kui ollakse kellelegi võlgu või kui on tasumata kommunaalkulude arveid või on tegemata krediitkaardi tagasimakse.
Baltimaade võrdluses paistab Eesti silma just selle poolest, et Eesti elanikud kulutavad puhkuse ajal võrreldes muu ajaga oluliselt vähem raha kui leedulased ja lätlased. Samuti alustavad eestlased puhkuse tarbeks raha kõrvale panemist mitu kuud varem kui teised Balti riikide elanikud.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Kantar Emor tänavu mais. Kokku küsitleti telefoni teel 550 elanikku alates 16. eluaastast.
