Vastused lugejate küsimustele: millal tõuseb viipemakse limiit ja tulevad noortele mõeldud kaardid
Eelmisel nädalal palus Geeniuse portaal lugejatel esitada küsimusi viipemakse kohta. Viipemakset pakuvad kontaktivabad pangakaardid, mis eelmisel aastal Eestisse jõudsid ja millega saab maksta vaid terminali puudutades. Geeniuse portaal kogus kõige rohkem esinenud küsimused kokku ja palus neile vastata Eesti suurimal viipemaksega kaartide väljastajal Swedbankil.
Siin on Swedbanki arvelduslahenduste müügi- ja teenindusosakonna juht Eero Treumanni vastused.
1. Kas viipemakse kaart töötab sama kaugelt nagu näiteks bussis valideerimine? Kas teoreetiliselt on võimalik maksta ka ilma pangakaarti rahakotist välja võtmata? Mis juhtub, kui rahakotis on rohkem kui üks viipekaart?
Viipemakse tegemiseks on vaja panna kaart terminali vastu või asetada see terminalile hästi lähedale, maksimaalselt kahe sentimeetri kaugusele.
Seega teoreetiliselt on võimalik maksta ka kaarti rahakotist välja võtmata, kuid kui puutevaba tehnoloogiaga kaarte on rahakotis rohkem, siis tuleks kaart siiski rahakotist välja võtta, sest terminal ei suuda sellisel juhul õiget kaarti tuvastada.
2. Millal tekib alaealistel võimalus hankida endale viipekaart?
Alaealistele hakkame kaarte väljastama juba 2017. aasta esimese kvartali jooksul.
3. Millal hakkab Swedbank Eesti väljastama oma tavalisi deebetkaarte (mitte deebetkaart pluss) viipemakse võimalusega?
Tavalisele deebetkaardile viipemakse võimalust ei teki.
Deebetkaartide omanikel on reeglina lisaks rahakoti vahel ka mõni teine kaart, millel juba on või on tekkimas viipemakse võimalus.
4. Millal jõuab teenus rohkematesse kohtadesse, ka erinevate väikeettevõtjate kontoritesse?
Kaupmehi, kelle juures saab viipega maksta, tuleb pidevalt juurde. Swedbank haldab ca 14 000 makseterminali üle Eesti ning puutevabale tehnoloogiale on tänaseks üle viidud rohkem kui 5000 terminali. Kokku on turul juba üle 10 000 viipemakset võimaldava terminali.
Esimene suur kaubanduskett (Kaubamaja Grupp) hakkas viipemakse võimalust oma klientidele pakkuma detsembrist. Ka mitmed teised kaubandusketid on vajalike ettevalmistustega lõpusirgel.
5. Miks võtab teenuse aktiveerimine (kaupmeeste juures) nii kaua aega, ehkki on öeldud, et seadmed on enamikel kaupmeestel juba olemas?
Suuremad kaubandusketid on küll varustatud uuemate (NFC) terminalidega, aga viipemaksete vastuvõtmiseks on vajalik ka kassasüsteemi tarkvara uuendamine.
6. Millal Eestis mobiiliga viipemakseid teha saab? Suletud mobiilil põhinevaid maksesüsteeme on Eestis küll, aga midagi viipekaardi sarnaselt universaalset ikka veel pole.
Eestis on sarnaselt Skandinaaviale kasutuses väga suur osa telefone, kus on tehase poolt NFC funktsionaalsus blokeeritud (toimetaja märkus: Apple iPhone’i uuemad mudelid sisaldavad küll NFC tehnoloogiat, kuid seda ei saa kolmandad osapooled, näiteks pangad maksete vahendamiseks kasutada). See on kindlasti üks faktor, mis on mobiiliga viipemakse tegemise levikut pidurdanud.
7. Kuidas ma tean, et minu kodupoes viipemaksed nüüd toimivad ja kassa päriselt viipemakseid vastu võtab? Kas seda tuleb alati teenindajalt küsida? Mõnedel kaarditerminalidel olen näinud seda viipemakse logo, aga see ilmub sinna ekraanile murdosa sekundiks, kui pistan kaardi juba kaardilugejasse. Kas see tähendab, et tegelikult peaks müüja sisestama omalt poolt juba summa ja siis läheks kaarditerminal n-ö viipemakse ootele?
Soovitame jälgida vastavat tähistust: viipemakseid saab teha kõikjal, kus näete viipemakse sümbolit. Kuna viipemakse võimalusega terminale tuleb järjest juurde, siis võib juhtuda, et osad kohad, kus juba saab viipega maksta, on siiski veel kaupmeeste poolt märgistamata.
Peale seda, kui teenindaja sisestab makse summa, ilmub viipemakseid võimaldava terminali ekraanile viipemakse märk.
8. Kas pank hakkab teenusepakkujatelt viipemaksete eest ka lisatasu võtma?
Ei.
9. Millal tõstetakse 10 eurost limiiti?
Algaval aastal viipemakse limiit veel kindlasti ei tõuse.
Vaata lisaks: Kuidas teha viipemakset? (video)
