Kuidas saime endale perekonnanime Tamm?
Mitut inimest Sina tead, kelle perekonnanimi on Tamm? Üht, kaht, nelja, seitset? Statistika järgi on Tamm Eesti teine kõige populaarsem perekonnanimi ja seda nii meeste kui ka naiste seas.
Kust tulevad eestlaste perekonnanimed?
Eesti talurahvas sai oma perekonnanimed aastatel 1823–1835. Senimaani olid perekonnanimed vaid üksikutel ja nendel juhtudel oli tegu vabade inimeste, mitte talupoegadega. Viimastele panid nimesid mõisaomanikud, kirikuõpetajad ja teised tol ajal tähtsad tegelased.
Vajaduse anda talupoegadele perekonnanimed, tingis nende vabastamine pärisorjusest, mistõttu tekkis talupoegadele ka rohkem võimalusi ringi liikuda. Kui selle ajani kutsuti talupoegi talu-, lisa- või isanime ning eesnime järgi (näiteks Tamme Juhani poeg Mart), siis uus elukorraldus tingis ka vajaduse panna talurahvale muutumatud nimed ehk perekonnanimed. Kuna perekonnanimede andmine oli otseselt seotud talurahva vabastamisega, siis nimetati perekonnanimesid ka priinimedeks.
Üldiselt ei tundnud talupojad nimede valiku vastu huvi. Tihti võeti need oma ümbruskonnast ja nii ongi tekkinud enam levinumad perekonnanimed. Nime võidi ka ise valida, kuid mõisavalitsus pidi hoolt kandma, et valitav nimi oleks sünnis ega langeks kokku mõne tuntud nimega. Kuna siinne kirjakeel oli sel ajal veel kujunemisjärgus, kannavad tolleaegsed perenimed ka omajagu ajastu hõngu ning peegeldavad toonast mikro- ja makromaailma. Nii on jõudnud kirikuraamatu kaante vahele teinekord ka üsna kummalisi nimesid nagu näiteks Jodik, Puddroweski, Monstrum, Kübbernahk ja Kartoffelleht.
Nimede panekul juhtus vahepeal ka nii, et eraldi elavad lähisugulased said erinevad nimed, kuid sama nime said näiteks mittesugulased (kasuvanemad ja kasulaps, harva ka peremees ja sulane). Aga enamjaolt nägi kord ette, et üht nime võib samas mõisas panna vaid sugulastele.
Keskmine Tamm on 42-aastane
Tamme perekonnanime laiale levikule on kaasa aidanud selle mitmetähenduslikkus, kuna tamme all on mõeldud nii puud kui ka vesiehitist. 1830. aastatel, kui talurahvale hakati perekonnanimesid panema, said nime Tamm ca 1500 inimest ehk 10 000 elaniku kohta oli ligikaudu 25 Tamme-nimelist inimest. Tamme nimi levis jõudsalt ja 1934. aastal oli see perekonnanimi juba 5473 inimesel ning üllataval kombel pole see arv 80 aasta jooksul peaaegu üldsegi muutunud.
Statistikaameti andmed näitavad meile, et 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanime Tamm kokku 5242 inimesel Eestis, täpsemini 2453 mehel ja 2789 naisel. Tamme nimi pandi Eestis teadaolevalt vähemalt 208 suguvõsale, kes pole omavahel sugulased. Neist 142 elasid Lõuna-Eestis ja 66 Põhja-Eestis. See selgitab ka seda, miks perekonnanimi Tamm on levinuim Valga maakonnas, kus neid on maakonnas 10 000 elaniku kohta 71,79.
Lisaks ütleb Statistikaameti kogutud nimede statistika, et perekonnanime Tamm kandja on keskmiselt 42-aasta vanune ja kõige levinum on see perekonnanimi vanuserühmas 70–74, kus neid on 10 000 elaniku kohta 42,91.
Tähistamaks meie riigi 100. sünnipäeva, on Swedbank ühinenud Riigikantselei algatusega Eesti 100 tamme. Paneme maikuus mulda oma tammed ja kingime Eestile midagi, mis jääb kestma aastakümneteks. Igal nädalal toome Sinu ette ühe huvitava loo sellest, millist rolli on tamm Eesti rahva ja kultuuri kujunemise loos mänginud. #kasvamekoos.
