Raha vastu ei ole keegi allergiline

Tänapäeva maailmas on üksikud universaalselt kokku lepitud alustalad. Neist kaks, milles maailma riigid on siiani ühiselt kokku leppinud, on raha ja Pariisi kliimakokkulepe. Üks toetab majandust, teine ühendab rahvaid kestliku tuleviku nimel. Need ei ole vastandlikud, vaid täiendavad jõud, mis võimaldavad ühiskonna terviklikku arengut.

ESG ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtted on kavatsuste kogum, mis suunab ettevõtteid kasumlikkuse kõrval keskenduma ka pidevale riskide, mõjude ja võimaluste kaardistamisele. ESG-ga seonduvad standardid, reitingud ja andmevajadus ei ole veel ideaalsed, kuid just nii nagu krediidireitingud ja rahasüsteemid on ajas ja praktikas arenenud, peab seda tegema ka ESG, sest selle tõeline väärtus peitub võimes olla ühendaja. See aitab näha suuremat pilti ning tunnistada, et areng tuleb ühisest pingutusest, mitte pidevast vastandumisest.

Majanduskasv ja kestlikkus käsikäes

ESG tähendab õiglast palgapoliitikat, loodusressursside vastutustundlikku kasutamist, katastroofidele vastupidavate kodude ehitamist ja tuhandeid muid ühiskonna ja keskkonna jaoks olulisi teemasid. Sellega aitab ESG luua maailma, kus ettevõtted ja kogukonnad saavad koos areneda ja näha uusi võimalusi. Niisiis tähendab ESG soovi kujundada tulevikku, kus majanduskasv ja kestlikkus käivad käsikäes.

ESG peaks olema osa igast organisatsioonist, ning mitte lisakohustusena, vaid loomuliku jätkuna selle väärtustele ja heale valitsemistavale. Tõsi on aga see, et ESG-ga seotud bürokraatia suurendamisega on regulaator tekitanud teema vastu asjatut ja kahjulikku vastumeelsust. Siinkohal pean silmas kestlikkusaruandlusega seonduvat. Ühised kokkulepped ja mõõdikud on vajalikud, kuid ehk oleks mõistlik kasutada vahel ka veidi talupojamõistust, kus ei tekitata probleemi ja seejärel ei hakata sellele lahendust leiutatama? Lihtsustades rakendamist, saavad ettevõtted keskenduda sellele, mis tegelikult loeb: väärtuse loomine, ühiste eesmärkide saavutamine ja vigadest õppimine. See ei ole aruandluse ja bürokraatia küsimus, vaid ellujäämise, õigluse ja pikaajalise planeerimise edendamine.

Keskendumine energia- ja toidujulgeolekule peaksid jääma põhifookusteks. Sellega kaasneb juba iseenesest energiaefektiivsuse teemadega tegelemine ja vastutustundlikud tarneahelad. Keskendume nendele mõõdikutele, mida teame ja mida vajame ning mille andmed on meil olemas ja kvaliteetsed. Keskendume tarbimisandmetele, nende automaatsele liikumisele, nende põhjal otsuste tegemisele ja nende olemasolu kaudu tarbimise vähendamisele. Peame suutma tõestada, et kogutud suure hulga ESG andmetega ka midagi päriselt ja praktiliselt peale hakkame.

Fookuse muutmine

Seega peaksime rääkima fookuse muutusest. Paindlikkuse ja kohanemisvõime säilitamine, tuginedes ESG põhialustele, tagab selle asjakohasuse ka tulevaste väljakutsete ees. ESG on pidevalt arenev süsteem, mis jääb kindlaks vastutuse ja progressi põhimõtetele. See peaks juhtima innovatsiooni ja kasvu mitte ainult reeglite järgimise kaudu, vaid ka päriselu mõju loomisega, asetades keskmesse läbipaistvad otsused ja kestlikud lahendused.

Olukorras, kus me alles kohaneme uue reaalsusega, olgu selleks sotsiaalsete hoiakute või kliimamuutus, ning kus vastandumine, kritiseerimine ja polariseerimine on igapäevane, peaksime kõik end hetkeks kõrvalt vaatama. Ühiskonnana oleme kokku leppinud, et rahal on majanduslik ja keskkonnal inimlik väärtus. Oleks üdini loogiline leida viisid, kuidas need kaks väärtust teineteist rikastaksid. Vaadates praegust retoorikat, ilmneb, et raha vastu ei ole keegi allergiline, küll aga on elukeskkonna vastu täheldada allergia ägenemist, mis seab ohtu meie universaalsed kokku lepitud alustalad – pikemas perspektiivis ka kõige selle, mis loob tuleviku jõukust.