Avalehele
Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsus on veel kaugel eesmärgist

Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsus on veel kaugel eesmärgist

Kulutused teadus- ja arendustegevusele suurenesid viiendiku võrra

Eelmisel aastal kulutati Eestis teadus- ja arendustegevusele ligi 366 miljonit eurot. Kõrgharidussektori ja ettevõtlussektori osakaalud teadus- ja arendustegevuse kogukuludes olid võrdlemisi sarnased – vastavalt 45% ja 42%. Riikliku sektori osakaal oli 11%. Samas kõrgharidussektori teadus- ja arendustegevuse kulutused suurenesid oluliselt rohkem, kui ettevõtlussektoris – vastavalt 35% ja 8%. Kui teadus- ja arendustegevuse kulutused kasvasid kokku viiendiku võrra, siis panustas kõrgharidussektor sellesse kasvu ligi 70%.

Möödunudaastase tugeva teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasvu taga on see, et suur osa tõukefondide rahastusest jõudis elluviimise järku. Tõukefondidest rahastamise suurenemine aitas kaasa ka ülemöödunud aasta teadus- ja arendustegevusele.

Vaatamata teadus- ja arendustegevuse kulutuste tugevale kasvule, on nende 1,4-protsendine osakaal SKP-st jätkuvalt väga kaugel järgmiseks aastaks seatud 3% eesmärgile. See osakaal tähendaks esialgsete andmete järgi ligi 880 miljonit eurot ehk kahe aastaga 2,4 kordset kasvu, mis jääb kättesaamatuks.

Üle poole teadus- ja arendustegevuse kulutustest on tööjõukulud

Veidi üle poole kõikidest teadus- arendustegevuse kulutustest olid tööjõukulud, kus investeeringute osakaal oli vaid 14%. Kuigi teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringud kasvasid möödunud aastal tugeva 46% võrra, oli tööjõu osakaal teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasvus suurem.

Suurim osakaal ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevusest tehakse IKT sektoris

Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid möödunud aastal vaid 0,6% SKP-st. Üle 40% teadus- ja arendustegevuse kulutustest tehakse info ja side tegevusalas, eelkõige just programmeerimises. See tegevusala andis ka suurima panuse ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasvu. Info- ja side tegevusala järel olid suuremad teadus- ja arendustegevuse kulutused veel finantsteenustes, elektroonikatööstuses ja elektriseadmete tootmises.
Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi kavatsevad ligi pooled töötleva tööstuse ettevõtetest tõsta lisandväärtust panustades teadus- ja arendustegevusse. Ligi viiendik teeb juba koostööd teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas 75% TalTechiga ja 15% Tartu Ülikooliga. Töötlevas tööstuses plaanivad lähiaastatel teadus- ja arendustegevusse investeerida kõige enam toidu- ja puidutööstus.

Kui vaadata investeeringuid, siis on mittefinantsettevõtetes teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute osakaal seal viimastel aastatel suurenenud. Valitsemissektori investeeringutes on nende osakaal pikemas tagasivaates samuti tõusnud, kuid 2017. ja 2018. aastatel toimus tagasiminek.

Teadus- ja arendustegevuses tegutsevad töötajad tegelevad selle valdkonnaga üha suurema osa oma tööajast

Teadus- ja arendustegevusega otseselt seotud töötajate arv oli möödunud aastal ligikaudu 9500 ehk 1,4% koguhõivest. Kuigi see number möödunud aastal veidi vähenes ning see on langenud ka pikemas tagasivaates, on täistööajale taandatud töötajate arv, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega viimastel aastatel hoopis tõusnud. See tähendab, et teadus- ja arendustegevuses tegutsevad töötajad tegelevad selle valdkonnaga üha suurema osa oma tööajast.

Eesti on oma teadus- ja arendustegevusega seotud kulutuste intensiivsusega EL liikmesriikide nimekirja keskel

Kui panna Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutused Euroopa konteksti, siis oleme selle intensiivsusega (ehk suhtega SKP-sse) EL liikmesriikide nimekirja keskel. Riikides, kus on suurem teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsus, on üldiselt ka kõrgem tootlikkus ja vastupidi, väiksema teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsusega riikides on madalam tootlikkus. Samuti asuvad kõrgema teadus- ja arendustegevuse kulutuste intensiivsusega riigid üldjuhul paremal positsioonil maailma konkurentsivõime edetabelis. Samas ei ole nende võrdluste juures põhjuse ja tagajärje seos tingimata ainult ühesuunaline, vaid pigem teineteist mõjutav.

Samal teemal